Soomes suri vaktsineerimata imik läkaköhasse

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Soome terviseinstituudi peaarsti Hanna Nohyneki sõnul surrakse Soomes harva vaktsineerimisega ennetatavatesse haigustesse, kuid neid juhtumeid siiski on.

Hiljutine surmajuhtum pärineb möödunud aasta lõpust, edastab iltalehti.fi. «2014. aasta lõpul suri alla kolmekuune imik läkaköha tagajärjel,» teatas Nohynek.

Soomes vaktsineeritakse lapsed esmakordselt läkaköha vastu siis, kui nad kolmekuused. See laps ei olnud veel läkaköha vastu vaktsineeritud.

Läkaköha põhjustab bakter Bordetella pertussis ning haiguse tunnuseks on ägedad köhahood. Läkaköha levib piisknakkuse teel.

Bronhi sattunud bakter kinnitub limaskesta ripsepiteeli külge. Ta hakkab paljunema ning eritama mürkainet, mis häirib ripsepiteeli hattude liikuvust. Tekib põletik, mille tagajärjel suureneb bronhide limaeritus. Köhahood on organismi reaktsioon bakterite tekitatud ärritusele.

Kuna läkaköha on pikaajaliselt kulgev haigus, siis võib see imikutele ja väikelastele ohtlik olla. Seda haigust saab ennetada laste õigeaegse vaktsineerimisega.

Nohyneki sõnul ei mõista vanemad läkaköha ja ka leetrite ohtlikkust. Kogemuste puududes peavad paljud vanemad neid kiiresti mööduvateks ja väheohtlikeks haigusteks ning keelduvad oma lapsi vaktsineerimast.

Soome arstide sõnul on ka leetrid ohtlikud ning paljud vanemad ei ole oma lapsi selle vastu vaktsineerinud. Aastatel 2010-2011 oli Soomes 29 leetrite juhtu ja kõigil puhkudel oli haigus toodud kaasa kas reisilt või saadi see kelleltki võõrsil käinult. Kuna üldine vaktsineeritus on kõrge (90-95%), siis kaitseb see ka vakstineerimata lapsi. Kuigi mitte alati. 2012 pandi Helsingis karantiini Steiner kool, kus olid vaktsineeritud vähem kui pooled õpilastest.

Leetritest tavaliselt paranetakse, kuid haigus võib kaasa tuua ka kõrvalnähte nagu kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Leetrite järelhaigusena peetakse kõige ohtlikumaks subakuutset skleroseerivat panentsefaliiti. See raske haigus võib tekkida aastaid pärast leetrite põdemist ning sellel haigusel puudub ravi.

Nohyneki sõnul on saavad Soome vanemad ise otsustada, kas nad lasevad oma lapse vaktsineerida või mitte, kuid vaktsineerimine on siiski kasulikum kui haiguse läbipõdemine.

Soomes on laste vaktsineeritavuse protsent siiski väga suur ning see kaitseb kaudselt ka neid, kes ei ole vaktsineeritud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles