Erialaseltsi juht: meditsiini kitsaskohti ei saa lahendada vabatahtliku ületööga

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Niivõrd olulist riiklikku prioriteeti nagu erimeditsiini areng, toimimine ja kontroll ei saa lükata vabatahtlike seltside juhatuse ületööle, leiab Eesti Anestesioloogide Seltsi esimees Indrek Rätsep.

Indrek Rätsep rääkis intervjuus meditsiiniuudiste portaalile Med24.ee, et selts on erialainimesi ühendav organisatsioon, mis jagab ja vahetab teavet, koordineerib seda haiglate vahel ja on abiks riigiasutustele.

«Seejuures on ta Eesti patsiendile väga suureks abiks, kuna riik on õhuke ja väga palju otsuseid, arenguid ja probleemide lahendusi loodetakse ka edaspidi saada seltside juhatustelt. Selts on mittetulundusühing, vabatahtlikult kokku tulnud inimeste kollektiiv ja ma tunnen, et lisatöö koormus on suur. Loodan, et vähemalt kellelgi on sellest kasu,» lisas ta.

Rätsep nõustus, et seda nimetatakse kaasamiseks ja seejuures meelitatakse, et nemad on kõrgeim kompetents. «Jah, oleme küll ja kaasamata oleksid paljud otsused kindlasti ebapädevad, aga niivõrd olulist riiklikku prioriteeti nagu meditsiin ja selle kitsaskohad ei saa lahendada ainult vabatahtlikkuse alusel kogunenud inimeste ületööga. Lääneriikides on asutuste, ametkondade ja ühingute viisi inimesi, kes üritavad eriala juhtida, kuid Eesti on kindlasti teises äärmuses. Siin on hea, kui lisaks rahanumbritele keegi ka huvi tunneb, kas on ülemäärast stressi või tühja tööd, kuidas personal saaks pädevused tehtud, haigestunud kolleegid asendatud või kuidas tegutseda, kui ravim või ravimeetod ei kuulu kompenseerimisele, aga kulub seda palju. Sellised on probleemid meil ja küllap ka teistel erialadel, võib-olla üldse kõikjal riigisektoris, kus domineerib raha ja tulemusi aitab siluda statistika.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles