Kas trennis higistamine võib aidata külmetusest paraneda?

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palavikuga ei tasu trenni minna.
Palavikuga ei tasu trenni minna. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi nii külmetus kui ka trenn panevad inimese higistama, ei soovita teadlased tavapärasest kõrgema kehatemperatuuriga treeningusse minna.

Külmetus kestab keskmiselt seitse kuni kümme päeva ning see on piisavalt pikk aeg igapäevase treeningrutiini rikkumiseks.

Fox Newsi toimetuse poole pöördus lugeja Jackie, kes ei suuda päevagi spordisaalist eemal olla. Abikaasa palus Jackiel külmetusega mitte trenni minna, sest nii õnnestub tal ehk kiiremini terveks saada. «Olen kuulnud, et trennisaalis higistamine võib aidata külmetusest paraneda, kas see on tõsi?» küsis Jackie.

Treenimine on hea südamele, parandab tuju, aitab paremini magada ja turgutab ka immuunsüsteemi. Väljaandes American Journal of Medicine avaldatud uuringust selgus, et aasta jooksul iga päev 30 minutit kõndinud naisi tabas külmetus poole harvem kui neid naisi, kes kõndisid päevas vähem kui pool tundi

Samas leiab osa eksperte, et kui inimene on juba külmetunud, ei ole treenimine hea mõte.

«Treening ei ole ravim, liigutades ei higista inimene haigust välja. Samas võid end pärast treeningut paremini tunda, sest vabanevad endorfiinid ehk nn õnnehormoonid,» ütles arst Paul Thompson.

Thompson on 58-aastane ning hoiab end vormis poksi ja raskuste tõstmisega. Ta soovitab patsientidele, kellel on kindel treeningrutiin, jälgida enne spordisaali minekut, kas neil on nn kaelast ülespoole või allapoole jäävad sümptomid.

«Kui haigustunnused esinevad kehaosadel, mis jäävad kaelast ülespoole, võib minna trenni. Sellised sümptomid on näiteks aevastamine või köhimine. Kui aga haigustunnuseid esineb kaelast allpool, näiteks kui tunneb inimene lihasvalu, iiveldust või oksendab, tasuks jääda pigem koju ning lükata treening edasi,» ütles Thompson.

Arst andis ka teise soovituse: kui kehatemperatuur on üle 38 kraadi ei tasu trenni minna, sest see võib tõsta kehatemperatuuri ohtlikult kõrgele ning inimesel tekib kiiremini vedelikupuudus.  

Kui aga tunned jätkuvalt vajadust liigutada ning sul ei ole kõrget palavikku ega nn allapoole kaela jäävaid sümptomeid, soovitab arst treenida end kodus või vähemalt siseruumides. Samuti on oluline pesta käsi ning hoida treeningu ajal käed näost eemal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles