Mõnikord ei usuta, et seedeprobleemid, depressiooni või unetuse võib olla tekkinud stressirohkest elust.
Vaata, mida stress su kehaga teeb
11. veebruar 2015, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Business Insideri videost selgus, et stressil võib olla kehale tugev ja mõnikord lause ohtlik mõju. Kõik saab alguse aju osast, mida kutsutakse eesti keeles mandeltuumaks ning ladina keeles on selle osa nimi corpus amygdaloideum.
Kui ülemus karjub su peale või sattud läheneva tähtaja pärast paanikasse, hakkab mandeltuum saatma aju teisele osale, tundekühmualumikule ehk hüpotalaamusele (ladina keeles hypothalamus) hoiatusi ning see aju osa pöördub omakorda närvisüsteem poole.
Nii tõuseb südame löögisagedus, kiireneb seedimine ning keha hakkab tootma stressihormooni kortisooli.
Kui aeg-ajalt esineb mõni stressirohke päev, ei ole sellest midagi hullu. Olles aga enamik ajast justkui ise ka nagu stressipall või tekkida probleeme. Südames asuvad veresooned ahenevad, mis muudab vere pumpamise keerulisemaks. See aga tõstab vererõhu palju kõrgemale lubatud normist.
Samuti ei ole stressiolukorras kõige paremad lood ka seedesüsteemis, sest need nn liblikad, kes kõhus lendavad ei ole tegelikult üldse kasulikud. Organism suudab seedida korraga vähem toitu, võib tekkida puhitus ning ka toitainete imendumine on raskendatud.
Pidevalt on toimumas ka hormonaalsed muutused, mis tõstavad kolesterooli taset.
Peale selle võib stress tekitada ka kaalutõusu, sest kortisool tõstab isu. Kortisool võib mõjutada ka unetsüklit ning mälu.
Sellele kõigele lisaks kannatavad kroonilises stressis inimesed suurema tõenäosusega ka depressiooni käes, ärevuse ja südamehaiguste käes.
Seega tasub järgmine kord stressis olles hingata sügavalt sisse ja proovida sellest seisundist vabaneda treeningu, tervisliku toidu söömise, puhkamise ning positiivse ellusuhtumisega.