Kuidas külmetusravimeid õigesti võtta?

Viiruste hooajal tiirleb meie ümber pidevalt üle 200 erineva viiruse, mis põhjustavad palavikku, nohu, kurguvalu, köha, lihasnõrkust ja -valu ning silmade tundlikkust, vahendab kliinik.ee.

Kõige efektiivsem on haigestumisel kohe aeg maha võtta ja koju jääda: puhata, juua rohkelt vedelikku ja koondada jõuvarusid haigusega võitlemiseks. 

Tihtipeale ei taha inimesed töölt koju jääda ning tarbivad käsimüügi ravimsegusid, mis teevad enesetunde väga ruttu heaks, tekitades lühikeseks ajaks illusiooni paranemisest, samal ajal aga organismi kurnates ja paranemist pikendades. 

Mitmest raviainest koosnevaid külmetusteesid või gripijooke peaks tarvitama ettevaatusega, kuna tekib oht, et kasutatakse koos mitut erinevat ravimit, mis sisaldavad samu toimeaineid või ravimeid, mis omavahel ei sobi või annavad mõne koostoime, selgitab Merle Niglas. 

Palavik ja valu

Palavik on normaalne organismi kaitsereaktsioon ja seda ei maksa karta. Hea üldseisundi korral ei peaks palavikku alandama enne, kui see ei ole tõusnud üle 39 °C. Kui aga haiget vaevab pea-, kõrva-, kurgu-, lihas- või mõni muu valu või üldine enesetunne on väga halb ja loid, tuleb palavikku alandada. 

Palaviku alandamiseks ja valuvaigistamiseks kasutatakse kõige sagedamini paratsetamooli, ibuprofeeni ja aspiriini. Kindlasti peaks palavikualandajaid kasutama ainult vajadusel, mitte regulaarselt, ja mitme päeva jooksul.

Lisaks ravimitele on oluline tarbida piisavalt vedelikku (vesi, taimeteed, naturaalsed mahlad), kuna organism kaotab higistamise teel vedelikku, ja piisavalt puhata. 

Kurguvalu

Kui kurk on veidi kähe, siis saab abi looduslikest imemistablettidest, spreidest, siirupitest. Valu korral tasub kasutada keemilise toimeainega vahendeid, väga valusa kurgu korral võib võtta ka valuvaigistit. 

Kindlasti peab jälgima kurku ja mandleid, sest kui seal on esineb valgeid laike või mäda, siis peaks pöörduma arsti poole.

Köha

Külmetushaigusest tingitud köha leevendamiseks on kahte liiki ravimeid: rögalahtistid ja köhapärssijad.

Produktiivse ehk rögaeritusega köha puhul kasutatakse rögalahtisteid, mis aitavad kaasa tihke sekreedi veeldumisele, mille tagajärjel see imendub kiiremini ja seda on kergem välja köhida. Kindlasti peaks rögalahtisti tarvitamisel olema järjepidev, tarvitades seda olenevalt ravimist isegi kuni viis korda päevas. Äärmiselt oluline on rohke vedeliku tarvitamine.

Köhapärssijaid kasutatakse ainult mitteproduktiivse ehk kuiva ilma rögata köha puhul täiskasvanutel, lastele ei ole sellised ravimid soovitatavad.

Täiskasvanud peaksid jälgima, et nad ei võtaks samal ajal rögalahtistit ja -pärssijat, muidu sekreet veeldatakse, aga pärsitud köharefleksi tõttu seda välja ei köhita.

Alla kaheaastastele lastele pole soovitatavad ka rögalahtistavad preparaadid, kuna võivad põhjustada lima kogunemist hingamisteedesse, mida laps ei suuda veel välja köhida. 

Võimalusel teha inhalatsiooni füsioloogilise lahusega, kuna see niisutab limaskesta ja leevendab põletikku. Eeterlike õlide aurud on laste ja rasedate puhul ebasobivad. 

Nohu

Nohu korral on oluline turse alandamine ja sekretsiooni vähendamine ninas. Selleks on võimalik kasutada nii füsioloogilist lahust ja paikselt ninna manustatavaid kui ka suukaudseid ravimeid.

Kõige ohutum on kasutada isotoonilist füsioloogilist lahust nina loputamiseks (ka enne ninalimaskestale manustatavate ravimite kasutamist) ja sekreedi eemaldamiseks, ninalimaskesta turse korral lühiajaliselt hüpertoonilist soolalahust. Nina loputamine ja niisutamine on väga oluline terve haiguse ajal. 

Kiiremaks turse alandamiseks ja eritise vähendamiseks võib kasutada otse ninalimaskestale pihustatavaid ravimeid. Toime saabub küll kiirelt, aga kindlasti tuleb nende kasutamisel arvestada ka paljude kõrvaltoimetega (sagedasemad kõrvatoimed on nina limaskesta ärritus ja kuivus, peavalu), samuti ajalise piiranguga – neid ei tohiks järjest kasutada kauem kui seitse kuni kümme päeva. 

Suukaudsetest ravimitest sobivad nohu korral dekongestandid, mis vähendavad turset limaskestal ja sekreedi eritust.

Täisversioon artiklist ilmus lehes Kliinik.ee (oktoober 2014).