Statistikaameti andmetel kasvas päevane kodus tarbitav alkohoolsete jookide kogus inimese kohta Eesti maa-asulates aastatel 2003–2007 mitu korda kiiremini kui linnades.
Statistikaamet: alkoholi tarbimine kasvas maal kiiremini kui linnades
7. september 2010, 23:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine alkohoolsete jookide tarbimine inimese kohta päevas kasvas kodudes 2007. aastaks 2003. aastaga võrreldes 47 protsendi võrra, selgub tervise arengu instituudi ja statistikaameti esmaspäeval avaldatud toidu tarbimise trendide raportist.
Kui 2003. aastal tarbiti uuringu andmetel Eestis alkohoolseid jooke 48 milliliitrit inimese kohta päevas, siis 2007. aastaks oli see kerkinud 71 milliliitrini päevas.
Külades ja maa-asulates kasvas sama ajaga keskmine päevas tarbitud alkoholi kogus inimese kohta 72 protsendi võrra, jõudes 50 milliliitrilt päevas 86 milliliitrini.
Linnades oli kasv tagasihoidlikum, ulatudes uuringu andmetel 21 protsendini. Kui 2003. aastal tarbiti linnades keskmiselt inimese kohta päevas 47 milliliitrit alkohoolseid jooke, siis 2007. aastal oli sama näitaja 57 milliliitrit.
Vaadeldud perioodi alguses ehk aastail 2003 ja 2004 jäi raporti järgi päevas keskmiselt tarbitud alkoholi tarbimise vahe maa-asulate ja linnade elanike vahel väikeseks, ulatudes 2003. aastal kolme milliliitrini ja aasta hiljem viie milliliitrini. Kuid aastal 2005 tarbiti maal päevas 17 milliliitrit alkohoolseid jooke rohkem kui linnas ning 2007. aastal 29 milliliitrit rohkem.
Euroopa Liidu rahastatud Anemose projektis analüüsiti statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmeid aastatest 2003–2007. Uuringu valimisse kuulus 3200–3700 leibkonda, kellest ligikaudu pooled uuringus osalesid. Uuringu käigus koguti osalenud leibkondadelt andmeid intervjuude, küsimustike ning kulutuste ja sissetuleku kohta peetud päevikute abil.
Leibkonna eelarve uuring ei kajastanud kodust väljas tarbitud toiduaineid. Uuringu koostajad märgivad, et alkohoolseid jooke tarbitakse tihtipeale kodust väljas, kuid kindlasti on alkohoolsete jookide tarbimine aastatega suurenenud.
Uuringus on eristatud kanget alkoholi, veini ja õlut. Õlle tarbimine moodustas kogu perioodi nii maa-asulates kui ka linnades pea kolmveerandi tarbitud alkoholist. Maa-asulates oli õlle tarbimise kasvutempo sarnane kogu alkohoolsete jookide tarbimise kasvutempoga. Linnades seevastu ületas õlle tarbimise kasv üldist tarbimise kasvutempot.
Veini tarbimine püsis kogu perioodi vältel nii maa-asulates kui ka linnades tasemetel alla kümne milliliitri inimese kohta päevas. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine ületas kümne milliliitri taseme inimese kohta päevas maa-asulates aastal 2005 ja linnades aastal 2006.