Grippi haigestumine kasvas vanemaealiste seas

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grippi haigestumine on olnud kahel järjestikusel nädalal väikeses languses.
Grippi haigestumine on olnud kahel järjestikusel nädalal väikeses languses. Foto: Arvo Meeks

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on olnud kahel järjestikusel nädalal väikeses languses, grippi haigestumine on kasvanud üksnes vanemaealiste seas.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal kümne protsendi võrra. Sellele vaatamata tuleb grippi haigestumuse intensiivsust endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Terviseametile teadaolevatel andmetel on gripist tingitud tüsistuste järel surnud sel hooajal kümme inimest, üks 52-aastane, teised vanuses 65 ja üle selle. Kõik kuulusid riskirühmadesse.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 335 patsienti, neist ligi pooled olid üle 65-aastased.

Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Ida-Viru keskhaigla andmetel on alates jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi 23 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist üks oli 10-aastane laps, kaks inimest vanuses 50-64 ning ülejäänud üle 65-aastased. Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused.

Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et nad ei olnud vaktsineeritud.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmisel nädalal arstide poole 5775 haigestunut, neist ligi pooled olid lapsed. Haigestunute üldarv vähenes kaheksa protsenti. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Järva-, Lääne-, Rapla-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal langes 51 protsendini, samas RS-viirusega seotud haigestumiste arv kasvas. Muude respiratoorsete viiruste osakaal püsib endisel tasemel.

Seoses RS-viiruse leviku kasvuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti  alla kaheaastaste laste hulgas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles