Eesti teadlased nuputavad Ebolale vasturelva

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Biotehnoloogiafirma Icosagen tehnoloogiadirektor Andres Männik uurib rakukultuuri laboris, mis võiks gaasipõletil küll viga võiks olla, et see tööle ei lähe. Tema kõrval ootab oma tööjärge spetsialist Kadri Kangro.
Biotehnoloogiafirma Icosagen tehnoloogiadirektor Andres Männik uurib rakukultuuri laboris, mis võiks gaasipõletil küll viga võiks olla, et see tööle ei lähe. Tema kõrval ootab oma tööjärge spetsialist Kadri Kangro. Foto: Margus Ansu

Aasta tagasi Lääne-Aafrikas puhkenud ajaloo suurim Ebola viirushaiguse epideemia pole jätnud Eestit puutumata. Aga see ei tähenda, et peaks hirmu tundma. Pigem vastupidi: mõne nädala pärast võib Eestist loota häid uudiseid.

Mullu sügiseks oli selge, et kevadel Mustal Mandril lahvatanud Ebola epideemia ei rauge niipea. See andis paljudele maailma teadlastele tõuke hakata uurima, kas viirusele, mis on juba ligi neli kümnendit vahelduva eduga pead tõstnud ja siis raugenud, õnnestub luua vaktsiini ja ravimit.

Üks noist, keda Ebola viiruse hoogne levik tegutsema meelitas, on Icosageni tehnoloogiadirektor Andres Männik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles