Lihasööjabakter kimbutas saarlasi

Streptococcus pyogenes on teatud tingimustel tuntud ka kui lihasööja streptokokk ehk lihasööjabakter.

FOTO: Wikimedia Commons

Geneetiline soodumus võib olla üks põhjusi, miks kannatavad Eestis harvaesineva lihasööjabakteri tõttu kõige rohkem Saaremaal Orissaares elavad inimesed.

Maailma teadlased arvavad, et hiljuti avastatud geneetiline defekt võib soodustada lihasööjabakteritõppe haigestumist, kirjutas Meie Maa. Eesti arstid hindavad siiski kokkusattumuseks, et 90ndate lõpus on Eestis kõige rohkem lihasööjabakteri tõttu kannatanud Orissaares elavad inimesed.

Tallinna onkoloogiakeskuse radioloog Maret Talk, kes kaotas  lihasööjabakteri tõttu Orissaarest pärit abikaasa, lausus, et geneetilise soodumuse versioon annaks seletuse, miks ühes kohas on lihasööjabakteri ohvreid rohkem.

Talgi mees suri Tallinna Mustamäe haiglas 1996. aasta märtsis lihasööjabakteri põhjustatud tüsistustesse. Kaks aastat hiljem suri samas haiglas samasse tõppe samuti Orissaarest pärit mees.

Tallinnas Mustamäe haigla arsti Marika Räime sõnul on viimastel aastatel lihasööjabakteri tõttu haiglasse sattunud keskmiselt neli saarlast aastas.

Mustamäe haigla intensiivraviosakonna arsti Helve Breibergi sõnul võib lihasööjabakterisse nakatuda kõige tavalisemast kriimustusest. «Kuid selleks peab inimesel olema eelsoodumus, mis avaldub immuunsussüsteemi puudulikkuses,» sõnas Breiberg.

Eelsoodumus lihasööjabakterist nakatuda on eelkõige inimese kehaosade pehmetel kudedel, nagu jäsemed, kael ja nägu.

«Geneetiline soodumus haigestuda sellesse nakkusesse on just neil inimestel, kellel sünnipäraselt on halb immuunsus,» sõnas Breiberg. «Kuid organismi vastupanuvõime langus on sageli seotud psühhoemotsionaalse stressiga.»

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Marika Mikelsaare sõnul selgus hiljaaegu, et teatud infektsiooni tekkeks on organismis vajalikud mitmed geenid, mille puudumine või mittekäivitumine määrab inimese vastuvõtlikkuse.

Artikkel ilmus Meie Maas 20.06.2000.