Raport: Eestil on võimalus teenida tervishoiuturismi ekspordilt

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kitty Kubo.
Kitty Kubo. Foto: Peeter Langovits.

Arengufondi seirejuht Kitty Kubo nendib Arengufondi värskes aastaraportis, et Eestil on lähitulevikus võimalus kasvatada eelkõige tervishoiuturismi eksporti


Kubo sõnul on lähedus Skandinaavia riikidele ja sealt Eestit külastav märkimisväärne turistide vool (1,9 miljonit ööbivat turisti) kõige kiiremaks võimaluseks, mille peale annab kõrgema lisandväärtusega tervishoiuteenuse eksporti ehitada, pakkudes kvaliteetset teenust siiski veel odavama hinnaga (Eestil 1,5–2 kordne teenuste soodsam hind) ning lühemate järjekordadega.

«Seega Eesti puhul on lähitulevikus sobilikuks turumudeliks hästi väljaarenenud spaade võrgu, tasemel raviteenuste ning turismiäri koostoimimine.

See eeldab aga Eesti paremat kuvandit sihtturgudel ning Eesti siseselt konkurentsivõime ja ettevõtete koostöö tugevdamist,» märgib Kubo.

Lisaks on nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvamas ka meist idapool, kus kasvav keskklass ei rahuldu oma maal pakutavaga ning otsib välismaalt paremat kvaliteeti.

Meist kaugemal asuvatest riikidest on samasugusest situatsioonist oskuslikult kasu lõiganud näiteks Singapur, positsioneerides ennast Hiina kasvavale keskklassile peamiseks kõrgekvaliteediliste tervishoiuteenuste pakkujaks.

Kubo hinnangul tundub Eestil kokkuvõttes võita olevat rohkem kui kaotada ning tervishoiu- ja heaoluteenused võiksid Arengufondi hinnangul olla üks nendest teedest, kuhu Eesti majandusega tänaselt ristteelt edasiminekut proovida.

«Realistliku kava järgi, ent väga tõsiselt pingutades on hinnanguliselt võimalik tervishoiuteenuste eksporti keskpikas perspektiivis kasvatada umbes 1–2 miljardi krooni suuruseks,» hindab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles