Mida kujutab endast hepatiidiõe vastuvõtt?

Hepatiidiõe Irina Sulkovskaja vastuvõtt toimub kahel korral nädalas aadressil L.Puusepa1a, III korrusel kabinetis 3012. Hepatiidihaigeid nõustab ka nakkushaiguste kabineti õde Külli Miljukov. Hepatiidialase nõustamisteenuse pakkumise alustamiseks tuli mõlemal õel läbida aastapikkune täienduskursus ning igapäevatöös on abiks Eesti Gastroenteroloogide Seltsi koostatud «Hepatiidiõe tööjuhend».

Õde Irina Sulkovskaja toob kohe esmalt esile kõik võimalused, mille kaudu C-, aga ka

B-hepatiiti nakatumine toimub. Ta selgitab, et väga sageli imestavad patsiendid, et kuidas üldse sai võimalikuks nakatumine viirusesse, kui on elatud igati korralikku elu, alkoholi liigselt ei pruugita ja järgitakse tervislikke eluviise.

«Tõsiasi, et C-hepatiiti võib saada verega kokku puutudes ning selleks ei ole tingimata vaja «palju punast verd», kipub ununema paraku ka meedikutel endil. On ka juhtumeid, kus inimesed puhkusereisidel on teinud endile tänaval tätoveeringuid ning suur grupp patsiente on muidugi narkomaanid», selgitab Irina Sulkovskaja.

Kuidas saab hepatiidiõe vastuvõtule?

Vastuvõtul tegeleb hepatiidiõde peamiselt C-hepatiiti põdevate haigete jälgimise ja raviga. Hepatiidiõe vastuvõtule suunab patsiendi gastroenteroloog või nakkushaiguste arst. Eelnevalt täpsustab arst diagnoosi, teeb koos patsiendiga raviotsuse ning edasi tegelebki patsiendiga hepatiidiõde.

Mida teeb hepatiidiõde?

Irina Sulkovskaja selgitab: «Arst koostab raviplaani ja mina siis jälgin seda haiget. Hepatiidiõel peavad olema teadmised analüüside hindamiseks. Ravi on väga pikk, 24–48 nädalat, ning veel jälgimine pool aastat pärast ravi lõppu. Esialgu peavad haiged käima iga kahe nädala, hiljem iga nelja nädala tagant minu juures kontrollis.

Vahepealse aja kohta täidavad nad ravipäeviku, kuhu tuleb sisse kanda iganädalaselt nii suukaudsete kui süstitava ravimi manustamine, annused ja kõrvaltoimed. Igal vastuvõtul võetakse analüüsid ning vaadatakse, kas ravi jätkub plaanipäraselt või tuleb nõu pidada muutuste osas arstiga. Väga oluline on patsiendi süstimisõpetus, sest süstimist peab haige ise pidevalt tegema ning sellega toime tulema.»

Juhul, kui arst määrab uuringu, tavaliselt ultraheliuuringu ja maksa elastograafia, lepib õde selleks aja kokku ning annab patsiendile saatekirja. Vajadusel konsulteerib õde ka arstiga ning kõik tegevused kajastuvad patsiendi haigusjuhu sissekannetes.

Vajadusel saavad patsiendid hepatiidiõele vastuvõtuaegadel ka helistada ning küsimusi esitada.

Mida patsiendid küsivad?

Küsimusi on patsientidel väga palju: «Mis haigus see on? Kust ma selle sain? Kas ma saan terveks? Millest ma pean loobuma? Pereelu, seks? Kuidas kodus viiruse levikut vältida? Kuidas reisida? Kuidas ravimisüstaldega lennukisse minna?» Lisaks küsimused raviga seotud väsimuse, nahanähtude ja maitsemuutuste kohta jne.

Õde Irina ütleb, et kõikidele küsimustele vastuse andmiseks peab ta muidugi ka iseennast pidevalt täiendama.