Ujumisõpetaja on sunnitud tegelema hügieeniõpetusega

«Kui hakata lasteaiast peale, mil lapsed lähevad ujumistundi ja õpetada neid pesema, siis ma arvan, et see ei ole üldse suur probleem.  Aga seda vaid juhul, kui muudkui rõhutame, et enne ja pärast basseiniminekut tuleb end pesta,» ütleb Nopponen.

Ujumisõpetajana, kes käib ise Viimsi kooli basseinis ujumas ning kontrollib basseinivett, ütleb Nopponen, et teab hästi, millal kloorinäidud kõikuma hakkavad. «Kui mõnikord jääb laste pesukontroll tegemata ning võtan kloorinäidud, on jääkkloor olnud päris kõrge. See kindlasti mõjutab vee kvaliteeti, kas lapsed end pesevad või mitte,» tähtsustab Nopponen.

Nn hügieeniõpetus hakkab pihta ABC-st ehk enne basseiniminekut pestakse end ilma riieteta. «Mütsi võib pähe jätta – juukseid ei pea märjaks tegema. Aga kõik nn strateegilised kohad peaks enne basseinironimist küll üle käima,» märgib Nopponen.

Samas mõistab Nopponen, et kui laps käib trennis kaks korda päevas ja 12 korda nädalas, ei pea ta kohe kindlasti end igal korral enne basseiniminekut seebi ja nuustikuga pesema. «See oleks nagu teistpidi äärmus. Aga kindlasti peaksid hoolikamalt pesema need, kes käivad ühe korra nädalas ujumistunnis. Nende puhul ehk tasubki pesemist kontrollida, et see harjumus jääks külge,» lausub Nopponen.

Sama probleem ei puuduta mitte ainult ujumistunde vaid laiemalt koolide kehalise kasvatuse tunde. «Õpetaja peab olema järjepidev, siis hakkavad lapsed pesemas käima küll,» teab Nopponen.

Rakendada saab ka nn isereguleeritavat korda – mõnel juhul see kehtib ja see, kes end pesemata jätab, on kohe «must lammas», kellest teised teada annavad. «Selles mõttes see kambavaim täitsa kehtib,» nõustub Nopponen.

Õpilastele on ta selgitanud vägagi kujundlikult, miks pole tark mõte end pesemata basseini minna. «Olen küsinud, et kui istuksite tagumikkupidi veepange, siis kas te oleksite nõus oma näo sinna samasse vette pärast panema. Lapsed vastavad, et ei paneks. Selline selgitustöö on vägagi vajalik,» rõhutab Nopponen.