Lemme Haldre: homoseksuaalsed noored soovivad Eestist ära kolida

FOTO: SCANPIX

Pediaater ja kliiniline psühholoog Lemme Haldre on oma töös kokku puutunud homoseksuaalsete noortega, kes soovivad Eestist ära kolida, kuna tunnevad, et neid tõrjutakse.

«Oma praktika põhjal tooksin esile, et tänapäeva lapsed mõtlevad väga palju oma seksuaalsest orientatsioonist,» vahendab Haldre Arstide Päevadel räägitut meditsiiniuudiste portaal Med24.ee. «See on normaalne ja kuulub arengu juurde.» 

Ta tõi näiteks, et ameeriklased on teinud suure valimiga uuringu, kus mehed vastasid anonüümselt, kas neil on olnud samale soole suunatud katsetusi. Üle 30 protsendi meestest ütles, et oli kunagi katsetanud mängude või käitumisega, et aru saada, kas ollakse homo või hetero.

Haldre sõnul on noortel oma seksuaalsuse suhtes väga palju kahtlusi. Sellega kaasneb sageli ropendamine, sest kui ei saada kellegagi neil teemadel rääkida, siis elatakse see ropendamisega välja.

Poiste homoseksuaalne sättumus kujuneb tohtri sõnul varem kui tüdrukutel. Tüdrukutel on see pikem protsess. Nimelt olevat psühhoanalüütikud leidnud, et teismelistel tüdrukutel on naine olemine tähtsam kui lesbi olemine, kuid poistel on gei olemine tähtsam kui mees olemine.

«Oma töös olen kokku puutunud eelpool nimetatud noorte inimestega, keda sildistatakse, nad kogevad emotsionaalset pinget ja tõrjumist,» rääkis Haldre. «Need noored inimesed soovivad Eestist ära kolida. Nad ütlevad, et Eestis on väga palju homofoobiat.»

Haldre rääkis hiljutisest juhtumist, kui ta puutus kokku ühe 15-aastase poisiga, kes rääkis oma vanematele, et on armunud samast soost eakaaslasesse. Vanemad teatasid, et see poiss nende uksest enam sisse ei astu. Tema isa ütles, et ka jõuluistumised veedavad nad edaspidi ilma temata.

«Võite siis arvata, millises kriisis oli see 15-aastane noormees – kuhu ta peab minema, kui ta on alles koolilaps?» rääkis Haldre. «See noormees rääkis ainult armumisest. Kui ma temaga kohtusin, siis oli tema sees väga palju segadust. Ta ei teadnud, kas ta on homoseksuaalne või mitte.»

Haldre rääkis, et see, mida vanemad kogevad, on kriisi- või leinareaktsioon. Neil on hirm, kurbus, viha.

«Mõnikord, kui need lapsed ja noorukid oma perekonnast tõrjutakse, järgneb sellele ühe pereliikme klammerdumine,» ütles Haldre. «Peredes, kellega olen ise kokku puutunud, jätkavad emad lastega suhteid, aga millegipärast laste isad ei suuda sellega leppida. Varasemad uuringud näitavad, et nendes peresuhetes on mõnikord liialt ülehoolitsev ja klammerduv ema ja eemaldunud isa, aga mina arvan, et mõnikord ühe pereliikme klammerdumine ja teise distantseerumine on hoopis tagajärg nn kapist välja tulemisele.»

Veel märkis Haldre, et seksuaalsus ei saa algust ühel päeval mingist vanusest ja mingist momendist, vaid sellele pannakse alus juba looteeas.

«Seksuoloogid räägivad, et ka kõne-eelne periood, vanema-lapse lähedane kehakontakt paneb aluse inimese seksuaalsele arengule. Ainult see inimene, kes on kogenud oma ema ja isa poolt lähedast kehalist suhet, paitust, lähedust, puudutusi, on võimeline minema seksuaalse küpsuse teele.»