Tavaliselt sööb inimene kolm põhitoidukorda päevas – hommikul, lõunal ja õhtul. Mõnikord vähem, teinekord jälle rohkelt vahenäksimisi. Ilmselt on paljudel tekkinud küsimus, miks selline regulaarne söömine vajalik on? Miks ei saaks süüa ühe korraga päeva- või nädalanormi täis ning miks üldse tekib organismis näljatunne?
Tallinna tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli dotsendi Tagli Pitsi sõnul vastavad inimesed küsimusele «Miks sa sööd?» vägagi erinevalt. Paljuski sõltub vastus sellest, milline on keskkond, kus nad elavad ja millisel viisil erinevad igapäevased toitumisharjumused.
«Kui küsida seda mõnes kriisipiirkonnas elavalt lapselt, siis tema ilmselt ainus põhjus söömiseks on nälg. Kui küsida seda Eesti lastelt, siis võime vastusena kuulda palju teisigi põhjusi. Toidupakend on ilus ja seal on peal Lotte pilt. Toit lõhnab nii isuäratavalt. Kommid on nii toredalt värvilised. Magusad asjad on maitsvad. Sõbrad sõid ja pakkusid,» rääkis Pitsi.
Pitsi märkis, et tihti söövad inimesed ka hoopis igavusest, lohutuseks, sõltuvalt erinevast meeleolust, aga ka mõjutatuna reklaamidest.
Miks me peame sööma?
Inimeste energia- ja toitainete vajadus sõltub vanusest ja soost, aga ka eluviisist, tööst ja hobidest. Pitsi toob välja selle, et söömise juures tuleks eristada kaht põhipõhjust - üks on nälg ja teine on isu.
«Nälg on füsioloogiline vajadus toidu järele, mis tekib iga nelja kuni kuue tunni järel pärast eelmist söögikorda. Näljatunnet kogeme, kui magu on eelmisel toidukorral söödud toidust tühjenenud. Näljatunnet mõjutab ka vere glükoosisisaldus ja muud mehhanismid. Näiteks mõjutavad meie nälja- ja küllastustunnet erinevad hormoonid,» rääkis ta.
Pitsi märkis, et lääneriikides on tekkinud olukord, kus inimesed söövad tihti ka siis, kui neil ei ole tegelikult näljatunnet.
«Süüakse selle tõttu, et tunti toidulõhna või innustas neid sööma toidu välimus. Sööma võib kutsuda reklaam või toote pakend. Mida väiksem on laps, seda suurem on näiteks perekonna mõju. Teismelist mõjutavad rohkem sõbrad, meedia ja eeskujud,» lisas ta.
Soovituslikud piirid
Kui inimene ei saa piisavalt süüa, ei pruugi ta saada vajalikku kogust põhitoitaineid - valke, rasvu ja süsivesikuid. Seeläbi kannatab organismi varustamine kasvamiseks ja funktsioneerimiseks vajamineva energiakogusega. Lisaks neile vajab organism kindlasti piisavalt vett, vitamiine ja mineraalaineid.
«Puuduse tagajärjel peatub lastel kasv, täiskasvanud muutuvad alakaaluliseks või avalduvad neil erinevate toitainete defitsiidist tulenevad nähud. Valkude defitsiit lastel võib päädida tõsiste haigustega, nagu marasmus või kvashiorkor,» möönis Pitsi.
Palju siis inimene päevas söömiseks vajab? Pitsi sõnul sõltub see inimesest, eriti tema füüsilisest koormusest, kuid täiskasvanud naisterahvas vajab keskmiselt 1800-2200 kilokalorit ning meesterahvas umbes 2400-2800 kilokalorit päevas.
Alla 1600 kilokalori päevase energiatarbimise korral on täiskasvanul väga keeruline saada toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Teisest küljest võib teatud vitamiinide-mineraalainete defitsiit ohustada ka inimest, kes saab küll toiduga 2500 või isegi 5000 kilokalorit energiat, kuid kelle toit on rafineeritud ning üksluine.
Pitsi märkis, et tänapäeval tahavad paljud inimesed süüa palju ja mitte alati kõige õigemini valitud toite. Samas süüakse juurde ka toidulisandeid defitsiidi ja dieedipille kaalutõusu vältimiseks.
«Selleks, et tagada organismi piisav vajalike toitainetega varustatus ja seeläbi tervis, on ennekõike vaja muuta oma toitumis- ja ka liikumisharjumust. Toidulisandid ei ole lahendus,» sõnas Pitsi.