Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) üldkirurgi Ilmar Kauri sõnul elavad bariaatrilise lõikuse ehk maovähendusoperatsiooni läbi teiud teise tüübi diabeediga patsiendid kauem ning nende elukvaliteet on parem ja diabeedi tüsistusi vähem kui konservatiivselt ravitutel.
«Kaalukirurgia on viimase 10 aasta jooksul muutunud märkimisväärselt ohutumaks. PERHis on teostatud ligi 1300 bariaatrilist operatsiooni, oleme kaotanud ühe patsiendi,» märkis ta Meditsiiniuudistele antud intervjuus.
Maovähendusoperatsiooni mõju kohta diabeetikutele on Kauri sõnul avaldatud viis uuringut, mis tõestavad kaalukirurgia suuremat tõhusust võrreldes medikamentoosse raviga.
«Keskmises ajaperspektiivis (kolm kuni viis aastat lõikuse järgselt) püsib diabeedi remissioon (haigusnähtude kadumine või nõrgenemine - toim.) umbes pooltel opereeritud patsientidest. STAMPEDE uuringus püsis kolm aastat peale maost möödajuhtivat operatsiooni diabeet remissioonis 46 protsendil opereeritud patsientidest versus null protsenti intensiivset medikamentoosset ravi saavatest patsientidest,» rääkis ta.
Lõikuse puhul on Kauri sõnul olulisim kaalulangus ja vistseraalse rasvamassi vähenemine, mis tõstab kudede insuliinitundlikkust. «Samas on väga tavaline, et veresuhkur normaliseerub juba esimesel-teisel päeval peale lõikust ilma mingisuguse kaalulanguseta.»
Kaur tõdes, et rasvumise baasraviga - toitumise, treeningu, psühholoogiste tehnikate abil - on keskmine pikaajaline kaalulangus neli-viis protsenti kehakaalust. «See eeldab püsivaid muutusi toitumis- ja liikumisharjumustes. Keskmise taga on alati neid, kes saavutavad märkimisväärse kaalulanguse (üle 15 protsendi) ja hoiavad tulemust, teisalt ka paratamatult neid, kelle kaal ei muutu või isegi tõuseb hoolimata pingutustest.»
Ta lisas, et kirurgilise ja konservatiivse kaaluravi põhimõtted on täpselt samad: tarbi vähem ja kuluta enam ehk elustiilimuutus. «Kirurgia on abivahend, mis muudab need muutused patsiendi jaoks pikas perspektiivis talutavaks ja võimalikuks. Kirurgia järgselt kaotatakse keskmiselt 25-30 protsenti kehakaalust.»
Eelnev osalemine konservatiivsetes kaaluravi programmides ja seal omandatud oskused aitavad Kauri sõnul paremini hakkama saada ka pärast kirurgiat.
Kirurg tõdes, et umbes neljandik opereeritud patsientidest hakkab mingil ajal siiski kaalus juurde võtma ja jõuab mingil hetkel kirurgi juurde tagasi. Peamiseks ebaõnnestumise põhjuseks on seejuures patsiendi suutmatus jääda kaalulangust ja kaalukontrolli soosivate toitumise- ja liikumisharjumuste juurde.