Euroopa sotsiaalfondist saadava kümne miljoni euro toel on Tervise Arengu Instituut (TAI) välja töötamas alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise süsteemi, mille üheks osaks on probleemi varajane avastamine, millega peaksid tegelema perearstid. Programmi «Kainem ja Tervem Eesti» juht Jane Alop rääkis Postimehe terviseportaalile, mida perearstid tegema hakkavad ning kuidas on plaanis praegustest kitsaskohtadest süsteemis üle saada.
Mida hakkavad perearstid programmi «Kainem ja Tervem Eesti» raames teistmoodi tegema?
Programmi üheks eesmärgiks on alkoholi liigtarvitamise ja selle mõju varajane avastamine. Kõige loogilisem koht selleks on perearsti või pereõe vastuvõtt. Koostöös perearstide esindajatega püüame leida parimat viisi selle võimalikult ulatuslikuks juurutamiseks.
Meetodina soovitame perearstidele Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) välja töötatud testi, mis on mitmeaastases rahvusvahelises praktikas osutunud väga usaldusväärseks ja kasutajasõbralikuks.
Testitulemustele tuginedes saab perearst või pereõde arutada patsiendiga, kas ja kuivõrd patsiendi alkoholitarvitamise harjumused on seotud tema tervisenäitajatega ja üldise elukvaliteediga. Vajadusel saab perearst või pereõde anda kohe ka soovitused tervistkahjustavate alkoholitarvitamise harjumuste muutmiseks.
Kuidas perearst teab, kelle puhul tuleks sekkuda ja kuidas saab tagada selle, et inimene oma probleemi tohtri eest ei varja?
Teadusuuringutega on saadud hulga teadmist haigusseisundite kohta, mille üks põhjustaja on suure tõenäosusega alkoholi kuritarvitamine. Need on näiteks kõrgvererõhktõbi, rinnavähk, depressioon, rasvumine.
WHO soovitus on nende patsientide puhul kindlasti hinnata ka alkoholitarvitamise harjumusi. Mõnes riigis, näiteks Šotimaa, on aga reegliks, et sõelutakse kõiki patsiente. Selle mõju kirjanduse hinnangul on just tõsisemate probleemide ennetamine. Harjumusi on lihtsam muuta, kui nad ei ole veel muutunud aastatepikkuseks rutiiniks. Eesmärk on soodustada seda, et abivajajad oma mure korral abi otsiks.
Olen ise kuulnud arstidelt suhtumist, et kuidas ma võtan alkoholitarbimise teema üles (näiteks kui mõni patsiendi lähedane on vihjanud, et võiks sellest rääkida), kui mulle vaatab vastu täiesti viisakas mees, kelle puhul elu sees ei arvaks, et ta pea igaõhtuselt napsitab?
Jah, tervishoiutöötajad on möönnud, et alkoholi tarvitamise teema tõstatamine patsiendiga on neile ebamugav. Seetõttu oleme programmis kavandanud vahendeid arstide koolitamiseks, mille eesmärk on muuta hoiakuid ja jagada õpetust, kuidas rääkida patsiendiga alkoholiga seonduvatest probleemidest avatult.
Soovitud tulemuse saavutamiseks on oluline mitte süüdistada või lugeda moraali, vaid aidata patsiendil leida just temale sobilik viis oma alkoholitarvitamise harjumused taas kontrolli alla saada, et need ei kahjustaks tervist ega rikuks elukvaliteeti.
Kuidas perearste koolitatakse?
Tegelikult on meie perearstid piisavalt targad ja paljudel juhtudel väga kogenud alkoholi liigtarvitavate patsientidega töötamiseks. Koolitusega saame perearste ja pereõdesid julgustada ja «kõhutundega» tegutsemise kõrvale süsteemse lähenemise meetodeid pakkuda.
Millal hakkavad perearstid uutmoodi sekkumist rakendama?
Mõned perearstid kasutavad eelpool viidatud testi juba täna. Usun et enamik neist, nähes patsiendi tervisenäitajates märke võimalikust alkoholi liigtarvitamisest, ühel või teisel viisil püüavad ka praegu oma patsiente aidata. Programmi raames loodame sügiseks jõuda valmis vajalike tehniliste ettevalmistustega, et sõelumine ja lühinõustamine oleksid lihtsalt teostatavad ja perearstid oleks ka motiveeritud oma patsiente aktiivselt sõeluma.
Lisaks on teil plaanis luua ka suurem alkoholismiravi võrgustik. Mida see tähendab?
Võrgustiku all mõtleme erinevate spetsialistide omavahelist koostööd ja ühtset arusaama patsiendi käsitlusest. Alkoholisõltuvuse ravi on pikk ja mitmeastmeline protsess, milles sõltuvalt patsiendi vajadustest osalevad erinevad spetsialistid.
Võrgustik tähendab seda, et patsienti mitte lihtsalt ei saadeta järgmisesse etappi, vaid see valitakse koos patsiendiga, ta kaasatakse valikute tegemisse ning toimub kommunikatsioon erinevate teenuseosutajate vahel.
Alkoholisõltuvuse eripära võrreldes teiste haigustega on patsiendi madal või ebastabiilne motivatsioon ja kui süsteemis liikumisel tekib vähimgi tõrge, siis võib selle ületamine alkoholisõltuvusega patsiendile olla väga raske.
Võrgustik on lihtne ja kindel süsteem erinevate vajaduste rahuldamiseks. Siia seotakse ka need elemendid, mis pole otseselt ravitegevus, näiteks töövõime taastamine ümberõppe kaudu. TAI ja töötukassa plaanivad siin aktiivset koostööd.
Kuid praegugi saab perearst suunata inimest ravile ja mõnel juhul seda kindlasti ka tehakse. Aga ikkagi on probleemiks alustuseks juba see, et delikaatne teema lihtsalt ei tule enamikul juhtudel jutuks, eriti väikestes kohtades.
Perearsti ja patsiendi vaheline suhe saab rajaneda vaid usaldusele. Kui patsient usaldab oma arsti, usaldab oma tervise tema hoolde uskudes, et arst on professionaalne, siis pole ükski teema tabu. Professionaalsus tähendab nii erialast kompetentsi kui ka oskust «pihisaladust» pidada. Usaldusel on kaks otsa – ka patsient peab usaldama ehk rääkima kogu tõe, kui soovib, et teda tegelikult aidatakse.
Üheks eesmärgiks on abiteenuste suurem kättesaadavus, mis praktikas tähendab, et perearst on soovitatav, kuid kindlasti mitte kohustuslik «värav» professionaalse abi saamiseks alkoholisõltuvuse raviks. Ka täna ravivad osad inimesed ennast välismaal, kuid sellised võimalused on üksikutel. Olen kindel, et patsiendi-arsti suhe muutub järjest rohkem paternaalsest «mina tean» lähenemisest vastastikusele usaldusele rajanevaks koostööks.
Kui perearst saadabki näiteks psühhiaatri juurde, võib ootejärjekord olla nii pikk, et inimene loobub, sest tal läheb selle ajaga mööda see enese kättevõtmise periood. Teisisõnu lööb käega ja joob edasi.
Alkoholisõltuvuse ravi ei tähenda siiski ainult visiite psühhiaatri juurde. Teistes riikides on laialt levinud, et esmane kontaktisik on vaimse tervise õde. Tõsi, hetkel ei ole Eestis neid piisavalt, kuid nende koolitamine on lühemaajalisem võrreldes psühhiaatri või psühhoterapeudi koolitusega.
Ka erinevad eneseabi vormid, raamatud, foorumid, veebinõustamised ja muu selline on abiks. Aidata saaks meist igaüks, kui teades sõbra probleemist ei ahvatleks teda alkoholiga, vaid pakuks alternatiivseid ühistegevusi. Tähtis on olla abivajaja kõrval ja hoida motivatsiooni ravi alustada.
Levinud probleem on ka see, et psühhiaater kirjutab välja ravimid ja sellega alkoholismiravi lõpebki. Tegelikult oleks vaja ka psühholoogilist abi, mida on praegu raske leida.
Psühhiaater kirjutab välja ravi, mida ta vastavalt oma väljaõppele kõige õigemaks peab ja mis oleks patsiendile antud hetkel kättesaadav. Raviotsuse kritiseerimine on teine teema. Psühholoogilise abi saamine on ressursside vähesuse tõttu piiratud ja siin soovime ka programmi vahenditega kättesaadavust parandada. Vaimse tervise õdede arvu suurenemist peame samuti väga oluliseks.
Kuid selge on see, et siin on vaja väga head süsteemi ja kompleksset lähenemist. Sest praegu ongi nii, et kui inimene ei saa psühholoogilist abi ja talle kirjutatakse vaid ravimeid välja, mis ei pruugi kohe aidata või tekitavad eriti ränkasid kõrvaltoimeid, võib ta alkoholiravist sootuks loobuda.
Just, vaja on väga head süsteemi ja kompleksset lähenemist. Üksikkomponendid on meil juba täna olemas, puudu on funktsionaalsest ja paindlikust võrgustikust, mis seob kokku erinevad teenused just patsiendi vajadustele vastavaks rätsepaülikonnaks. Selle väljamõtlemine on paras pähkel olnud kõikidele riikidele ja püüame teiste kogemustest õppida.
Oleme juba koos omavalitsuste esindajatega kuulnud Ühendkuningriigi kogemusi sealselt tippspetsialistilt professor Colin Drummondilt. Samuti professor Jürgen Rehmilt, kes on analüüsinud erinevate maade alkoholitarvitamise näitajaid ja nende seoseid rakendatud sekkumistega. Copy-paste’i me teha ei saa, kuid paremad palad võtame üle küll.
Mis need paremad palad on?
Hea praktikana järgime Šotimaa ja Inglismaa eeskujul AUDIT testi kasutusele võtmist. See on sama test, mis on ka meie alkoinfo lehel olemas. Muud hetkel välja ei tooks ning päris üks-ühele ka midagi üle ei võta. Mugandame meie oludele sobivamaks. Sügisel saab juba rohkem öelda.
Kuidas on programm rahastatud?
Programm on rahastatud Euroopa sotsiaalfondi tööhõive parandamise meetmena ja tegevused on kavandatud kuni 2020. aastani. Ülesanne on selleks ajaks jõuda olukorda, kus süsteem on välja ehitatud ja töötab tõrgeteta. Suurim osa programmi rahastusest on mõeldud raviteenuste osutamiseks ja spetsialistide koolitamiseks.
Täna on meil Eestis alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks ja alkoholisõltuvuse raviks olemas tahe, vahendid ja teadmised. Hea koostöö osapoolte vahel viib soovitud tulemuseni. TAI ülesanne on head mõtted reaalsuseks muuta. Täiskarske ühiskond ei ole eesmärk omaette, kuid kainem ja tervem Eesti on kindlasti võimalik.