Seksuaalset vägivalda on kogenud iga viies Eesti naine

FOTO: SCANPIX

Tartu ülikooli naistekliiniku uuring «Eesti naiste tervis 2014» näitas, et Eesti naiste seksuaalkäitumine on turvalisem, hoiakud eneseteadlikumad ja soov saada rohkem lapsi suurem kui kümme aastat tagasi. Ent murettekitav on näiteks asjaolu, et seksuaalset vägivalda on kogenud iga viies Eesti naine.

Eesti naiste seksuaalkäitumine on muutunud mitmekesisemaks ja turvalisemaks. Esimese seksuaalvahekorra vanus ei ole nihkunud nooremasse ikka, see on jäänud keskmiselt 17-18 eluaasta vahele. Samas, esmakordses seksuaalvahekorras kasutatakse nüüd rohkem rasestumisvastaseid vahendeid ja esmakordses vahekorras ollakse pigem püsiva või varasemast tuttava partneriga.

Seksuaalsusega seotud teemadel räägitakse rohkem nii kodus kui koolis. Seksuaalharidust peetakse vajalikuks ja praktiliselt kõik vastajad arvasid, et seda peaks võimaldama kool. Seksuaalharidus on jõudnud enamikuni ja noorematest vastajatest peavad seda piisavaks juba kaks kolmandikku.

Naiste eneseteadlikkus on kasvanud, soorollidesse paarisuhtes ei suhtuta jäigalt, homoseksuaalsete inimeste suhtes ollakse pigem liberaalsed.

Paranenud on ka naiste hinnang oma tervisele. Väga heaks peab oma tervist 2014. a uuringus 19,3 protsenti (2004. a 13,9 protsenti) ja heaks 56 protsenti (2004. a 54,9 protsenti) vastajatest. Suitsetajate arv on vähenenud. Vähem on ka neid, kes ennast kunagi purju on joonud, kuid rohkem neid, kes narkootikume tarvitavad.

Tervishoiuteenuste osas tõuseb positiivsena esile, et nõustamine rasestumisvastaste meetodite osas enne või pärast raseduse katkestamist on sagenenud pea kolm korda. Vähenenud on  nende arv, kes viimase viie aasta jooksul ei ole käinud naistearsti juures ning kaks korda rohkem on neid, kellele on tehtud emakakaelavähki ennetav uuring.

Pereplaneerimise osas pöördutakse nõu saamiseks endiselt kõige sagedamini naistearsti poole. Tõusnud on noorte nõustamiskeskusesse pöördunute osakaal. Rasedusest hoidumiseks kasutatakse varasemast rohkem hormonaalseid meetodeid ja kondoomi ning oluliselt vähem ebatõhusaid meetodeid nagu kalendrimeetod ja katkestatud suguühe.

Kolme ja enamat last soovib rohkem naisi kui kümme aastat tagasi.

Ligi poolte vastajatel võiks ideaalis peres olla kolm last. Kolmandik vastajatest sooviks ka enda peresse kolme last (nooremate vastajate hulgas on neid poole võrra enam kui kümme aastat tagasi).

Ideaalseks peetav naise vanus esmassünnitusel on veidi tõusnud: kui 2004. aastal leiti, et naisel on parim aeg saada esimene laps keskmiselt 23,6-aastaselt, siis nüüd on ideaaliks peetav keskmine vanus 24,4 aastat. Kõige sagedamini nimetati lapse saamise otsuse mõjutajatena töökoha säilimist, majandusliku toimetuleku paranemist ja usaldusväärse lapsehoiuvõimaluse tagamist.

Viljatuse levimus on jäänud samaks. 20–44-aastastest seksuaalkogemustega naistest on 18 protsendil olnud elus perioode, mil nad on soovinud rasestuda, kuid see pole ühe aasta jooksul õnnestunud. Viljatusravi saanud vastajate hulgas on märkimisväärselt suurenenud kehavälist viljastamist saanute osakaal – enam kui kolmandik viljatusravi saanutest on kasutanud kehavälist viljastamist.

Vägivalda kogenud naiste arv on murettekitav. Vaimset vägivalda on elu jooksul kogenud iga kolmas, füüsilist iga teine ja seksuaalset iga viies naine. Enim on ohustatud noored naised.

Uuringu viis läbi Tartu ülikooli naistekliiniku uurimisrühm , kuhu kuulusid Helle Karro, Made Laanpere, Kai Part, Inge Ringmets, Hedda Lippus ja Kai Haldre koos Mati Rahu ja Kärt Allveega Tervise Arengu Instituudist.

Uuringut «Eesti naiste tervis 2014» rahastati Eesti teadusagentuuri programmi TerVE kaudu Euroopa regionaalarengu fondist.

Valminud uurimisaruanne annab ülevaate, kuidas naised kirjeldavad ja hindavad oma seksuaal- ja reproduktiivkäitumist, seksuaalset rahulolu, kogemusi ja eelistusi seoses reproduktiivtervisega seotud tervishoiuteenuste kasutamisega, viljatuse ja vägivalla esinemist; millised on seksuaalsusega seotud hoiakud, lastesaamisplaanid ning neid mõjutavad tegurid.

Uuring viidi läbi möödunud aastal ja valimis oli 5233 16–44aastast eesti naist. Kuna samasugune naiste seksuaaltervise uuring viidi läbi ka 2004. aastal, võimaldab tänavune uuring välja tuua ja analüüsida naiste seksuaaltervises toimunud muudatusi viimase kümne aasta jooksul.