Kõrvus kohiseb, viliseb, undab...

Ühel halval päeval võib hakata kõrvus vilistama, huugama või kohisema, kusjuures teised neid hääli ei kuule. Sellist petteaistingut nimetatakse vahel ka fantoomkuulmiseks, st helitaju on, kuid välisärritajat ei ole. Doktor Siirde sõnul võib seda võrrelda olukorraga, kus amputeeritud jäsemega inimene tunneb, nagu teeks tegelikult eemaldatud käsi või jalg talle valu.

Kõrvakohinat ehk tinnitust tuleb ette küllaltki sageli, selle all kannatab teatud eluperioodil ligi 15 protsenti inimestest ja neist omakorda paar protsenti kannatab lausa ülitugevasti häiriva tervisehäda käes – neil võib ilmneda keskendumisraskusi, meeleolulangust, unehäireid, peavalu, kuulmise nõrgenemist vms.

Kohiseda võib kas ühes või mõlemas kõrvas ja see võib olla omaette häire või olla seotud ükskõik millise kõrvapiirkonna haigusega.

Tinnitust võivad tingida psühholoogilised tegurid, muutused kuulmissüsteemis, südame ja veresoonkonna osades ning kesknärvisüsteemis, seda võib põhjustada kõrge või madal vererõhk, kehvveresus, diabeet, ainevahetus- ja kilpnäärmehaigused, aga ka kõrvavaik või/ja võõrkeha väliskõrva kuulmekäigus.

Samuti võib tinnitus kaasneda sisekõrvahäirega – vanadusega kaasnev kuulmisnõrkus, mürakahjustus, verevarustuse muutus vms. Teatud ravimite (näiteks valuvaigistite) tarvitamine võib põhjustada ajutist või pidevat kõrvakohinat.

Pikaajaline ravi
Tinnituse raviks tuleb kõigepealt välja selgitada, kas selle on esile kutsunud mingi kõrvahaigus (kõrvavaik või võõrkeha väliskuulmekäigus, põletik vms), ja siis ravidagi seda. Kui ravida põhihaigust, jääb kõrvakohin tavaliselt vähemaks, tõdeb doktor Siirde ja soovitab lisaks medikamentidele rahvameditsiinist tuntud naistepunapreparaate ja -teed, piparmünditeed ja hõlmikpuuekstraktist valmistatud ravimeid. Kui kohinaga kaasneb kuulmislangus, tuleks muretseda kuulmisaparaat, mis ühtlasi aitab kohinat maskeerida.

Nn ümberõpperavimeetodiga aidatakse inimesel kõrvakohinaga harjuda ja kohaneda. Inimene kohaneb pidevalt olmehelidega – me ei pane ju tähelegi, kui külmkapp hakkab surisema, kell tiksub vms.

Väga häiriva kõrvakohina puhul tasub vältida vaikust. Kõrvaarst  soovitab mahedat taustamuusikat, olgu siis raadiost, televiisorist või plaadimängijast. Hästi mõjuvad ruumis kostev purskkaevuvulin ja teised loodushääled.
«Tinnitusega tuleb harjuda ja õppida sellega koos elama,» nendib otoloog.

Kõrvavaik
Sageli põhjustab kohinat kõrva väliskuulmekäiku kogunenud vaigukork. Väliskuulmekäigu sein toodab kõrvavaiku – kollast ainet, mis kaitseb kõrva tolmu, võõrkehade, nakkuse ja põletike eest. Kõrvavaik on veekindel, bakteri- ja viirusevastase toimega ning  tavaliselt kandub liigne vaik kõrvast ise välja.

Ülemäärane kõrvavaik võib tekitada probleeme vanematel inimestel, kelle kõrvas moodustuvad tihedad vaigukorgid põhjustavad kuulmislangust. Aga kuulmise järsk halvenemine võib tekkida ka vee kõrva sattudes. Vesi võib panna vaigukorgi paisuma ning väikseimgi  õhupragu vaigukorgi ja kuulmekäigu seina vahel sulgub. Samal ajal või tekkida kõrvakohin ja oma hääle tajumine sulgunud kõrvas.

Vaigukorki ei soovita otoloog hädalisel ise kõrvast välja koukida, selle eemaldamiseks nagu ka teiste kõrvahädade puhul tuleb pöörduda arsti poole.