Kõik puudega inimesed endale abivahendeid ei saa

Invamessil tutvustati abivahendeid liikumispuuetega inimestele.

FOTO: Liis Treimann

Tallinna puuetega inimeste koja juhtide hinnangul on erivajadustega inimesed sageli nii vaesed, et neil pole raha abivahendite ostmiseks vajaliku omaosaluse tasumiseks.


Tallinna puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Tiiu Hermati sõnul on majanduslangus halvendanud ka erivajadustega inimeste toimetulekut ja neil ehk rohkemgi. Õnneks on enamik abivahendeid lülitatud riigi poolt kompenseeritavate nimekirja, samas ei kata riik sugugi kogu nende maksumust ja ette on antud ka piirmäärad, mille ulatuses raha kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatakse.

Eluliselt vajalikud abivahendid kompenseeritakse 90 protsendi ulatuses, osa on 25 ja osa 50 protsendi omaosalusega. Näiteks maksavad head kuuldeaparaadid kümneid tuhandeid, aga piirhind, mille piires riik nende ostu kompenseerib, on 3000 krooni. Samas tuleb vaegkuuljaid kogu aeg juurde.

Mis ratastoolidesse puutub, siis lihtsama kasutatud sõiduvahendi saab 20 000 krooni eest, uued maksavad kaks korda rohkem ja elektriliste hind ulatub üle 100 000 krooni. Nende maksumusest kompenseerib riik küll 90 protsenti, kuid paljudel pole ka seda kümmet protsenti kusagilt võtta.

Sotsiaaltöötaja Tiia Tiik ütles, et puuetega inimeste seas on vaesus väga suur. Ka ratastooli või käimisraami rentimine maksab 1500 kuni 2000 krooni kuus, aga puudetoetus on palju kordi väiksem, rääkis ta. Sageli on aga inimestel vaja korraga mitut abivahendit – kes vajab ratastooli, sellel on pahatihti ka erivoodit ja invatualetti tarvis. «Paljudel oleks ka ruume ümber kohandada tarvis, aga selleks polnud Tallinna linnal tänavu üldse raha ette nähtud,» ütles Tiik.

Puudega inimesed saavad toetust 200 kroonist keskmise puude puhul 840 kroonini raske puude korral. Sellest rahast tuleb aga kinni maksta ka transport, mähkmed, ravimid, eritoit ja veel palju muud vajalikku.