Värske Eesti naiste tervise uuringu põhjal on iga viies Eesti naine kogenud elu jooksul seksuaalset vägivalda, sealhulgas tervelt 7,4 protsenti 35-44-aastastest naistest on kogenud vägistamist. Vägivallaakti toimepanijaks on seejuures sageli naise enda partner.
«Nii-öelda tänaval vägistamised moodustavad väga väikese osa, ühe kolmandiku või veel vähem. Kõige suurema osa moodustavad need juhtumid, kus vägistab oma partner või endine partner, ja ülejäänud juhtudel on see keegi tuttav, näiteks töökaaslane,» rääkis üks uuringu autoritest, günekoloogia ja sünnitusabi arst-resident Hedda Lippus.
Ka mõni kuu tagasi avalikustatud meeste hoiakute ja käitumise uuringu järgi oli iga kümnes mees oma partneri kallal viimase aasta jooksul kasutanud vaimset, füüsilist või seksuaalvägivalda ning sugugi mitte kõik vägivallatsejatest ei pidanud seda seejuures taunimisväärseks.
Lippuse sõnul jääb teiste Euroopa riikidega võrreldes meie vägivalda kogenud naiste arv keskmise kanti, kuid tegelik arv võib olla uuringutest ilmnevast suurem. Nimelt kiputakse Eestis ka anonüümsetes uuringutes vägivallakogemustest mitte rääkima. Üks probleem on näiteks see, et inimesed ei teagi täpselt, mis on seksuaalvägivald.
«Eesti seksuaaltervise liit viis läbi uuringu, kust tuli välja, et paljud inimesed ei pea seda seksuaalvägivallaks, kui abikaasa sunnib seksuaalvahekorda. Inimesed arvavad, et oma partner võib teha ükskõik mida,» rääkis Lippus.
Eriti suure üllatusena tuli kogu uurimismeeskonnale tõik, et 7,4 protsenti 35–44-aastastest naistest on kogenud vägistamist. Vägivallatsejaks ongi seejuures sageli naise enda partner, märkis Lippus.
Muidu käsitleti uuringus seksuaalvägivallana lisaks vägistamisele ka seksuaalset puudutamist, seksuaalset alandamist ja suguelundite puudutamist. Seksuaalset puudutamist on näiteks lapsena ehk alla 18-aastasena kogenud üle kümnendiku ehk 11 protsenti naistest ning suguelundite puudutamist 7,5 protsenti naistest.