Rootslased leiutasid surmaaega ennustava testi

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
40-70aastastel brittidel on võimalik teada saada oletatav surmaaeg.
40-70aastastel brittidel on võimalik teada saada oletatav surmaaeg. Foto: SCANPIX

Professor Erik Ingelsson ja doktor Andrea Ganna Uppsala Ülikoolist arendasid välja Ubble testi 40-70aastastele Suurbritannia elanikele, mis näitab, kes neist elavad vähemalt 2020. aastani.

«Lihtsate küsimuste abil on võimalik usaldusväärselt ennustada inimeste suremusriski viie järgneva aasta vältel,» ütles üks testi loojatest, doktor Ingelsson. Teadlased on kindlad, et iseenda edastatud terviseinfo on tugevama kaalukusega kui meditsiinilistel ülevaatustel mõõdetavad näitajad (vererõhk, pulsisagedus jm), vahendab Local.

Testi käigus uuritakse hoopis kõndimiskiirust, majanduslikku seisu, suhtestaatust, varasemaid haigusi jm. Ingelsson usub, et nende loodud suremusemõõdik saab tähtsaks vahendiks nii teadlastele, arstidele kui ka üldsusele.

Ubble testi on võimalik teha aadressil http://www.ubble.co.uk/.

Telegraphi teadustoimetaja Sarah Knapton ütles vastukaaluks, et oletatav surmaaeg on tõenäoliselt viimane asi, mida keskealised ja vanemad inimesed teada tahavad. Uppsala ülikooli kommunikatsioonijuht Pernilla Björlk lausus aga, et kindlasti on paljud tulemustest huvitatud ning proovivad testi. Lisaks tõstab see ülikooli staatust, kui tegeldakse projektidega inimkonna hüvanguks.

Esmalt küsitakse testis inimese vanust ja sugu ning seejärel järgnevat:

  • Kui palju lapsi sul on/mitu last oled Sa sünnitanud?
  • Kas Sa suitsetad praegusel perioodil?
  • Kui palju oled Sa varem suitsetanud?
  • Kuidas Sa hindaksid üldiselt oma tervist?
  • Kas Sul on mõne pikaaegne haigus või puue?
  • Kuidas kirjeldaksid oma tavapärast kõndimiskiirust (aeglane, stabiilne, tempokas)?
  • Kui tihti oled külastanud arsti närvilisuse, ärevuse, pinge või depressiooni tõttu?
  • Kas arst on Sulle kunagi öelnud, et sul on vähk?
  • Kas Sa oled kahe viimase aasta jooksul kogenud raskeid haigusi, enese või mõne lähedase vigastamist, lähedaste tõsiseid haigusi või kaotust, lahutust või majanduslikke raskusi?
  • Kas Sa oled kunagi saanud puude- või hooldajatoetust?
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles