Viroloog: toksoplasmoos on Eestis levinum kui Soomes

Kass

FOTO: SCANPIX

Soome Helsingi ülikooli kliinilise viroloogi Klaus Hedmani andmetel on Soomes viimase 20 aastaga kasside väljaheidetega levivasse nakkushaigusse toksoplasmoosi nakatumine ja selle haiguse esinemine vähenenud.

Hedman on uurinud täiskasvanud inimeste toksoplasmoosi haigestumist umbes 25 aastat, tehes sellega alguse 1990. aastatel, kirjutab Helsingin Sanomat.

Uurimine näitas, et Helsingi piirkonna rasedatest naistest 20 protsendil oli toksoplasmoos.  Osa soomlasi on saanud haiguse juba looteeas, kui haigustekitaja, algloom Toxoplasma gondii  sattus läbi platsenta emalt lapsele.

Soome täiskasvanutest nakatub aastas umbes 20 – 50 inimest sellesse haigusesse.

Soome teadlase andmetel on Eestis toksoplasmoos levinum kui Soomes. Rohkem kui pooltel Eesti elanikel on organismis toksoplasmoosi antikehad, mis jäävad kogu eluks ning  annavad immuunsuse.

Veeniveres leiduvate antikehade abil saab teha kindlaks, kas tegemist on värske haigestumise või varem põetud haigusega.

Hedmani uurimine näitas, et rasedad on toksoplasmoosist üsna teadlikud, kuna see haigus on lootele ohtlik. Raseduse ajal nakatumine võib tuua kaasa raseduse katkemise, loote surma, enneaegse sünnituse ning lapse kaasasündinud toksoplasmoosi.

Toksoplasmoosi raskus sõltub sellest, millises raseduse faasis rase nakatub. Ema nakatumine toksoplasmoosi raseduse esimesel trimestril on loote jaoks kõige ohtlikum.

Nii Soomes kui Eestis toksoplasmoosi juhtumeid uurinud loomaarsti Pikka Jokelaineni sõnul võib toksoplasmoosi tekitav algloom sattuda uude organismi mitmel viisil.

Lisaks inimestele võivad selle haiguse nakkuse saada ka teised imetajad loomad ning linnud.

Toksoplasmoos levib eelkõige kaslastega, kelle väljaheidetes on Toxoplasma gondii  algloomi.

Üheks toksoplasmoosi nakatumise allikaks on parasiite sisaldav liha, mida ei ole piisavalt küpsetatud, kuid nakkuse võib saada ka pesemata või koorimata puu- ja juurviljadest.

Hedman rõhutas, et toksoplasmoos võib olla ohtlik, kuid enamikul juhtudel, eriti terve inimese puhul, vaevusi ja rasket haigust ei teki.

«Olukord võib olla teine nende puhul, kel on mingi krooniline haigus ja nõrgenenud immuunsüsteem, näiteks kui ollakse saanud HIVi,» selgitas asjatundja.

Toksoplasmoos jääb sageli diagnoosimata, kuna sümptomeid ei ilmne. Selle haigusega võivad kaasneda kõrge palavik, higistamine ja väsimus. Haiguse peiteaeg on keskmiselt 10 – 14 ööpäeva ning sellest haigusest paranetakse tavaliselt paari nädalaga.

Samas aga võivad toksoplasmoosiga kaasneda kõrvalhaigused, mis näiteks mõjutavad silmi ning kõige raskematel juhtumitel võib isegi pimedaks jääda.

Soome teadusajakirjaniku Risto Isomäki andmetel on maailmas  2 – 4 miljardil inimesel ajus toksoplasmoosist tekkinut pseudotsüstid.

Toksoplasma liigub inimorganismis vere ja lümfide abil kudedesse ning parasiitide kogumikud võivad tekkida lisaks ajule ka silmadesse ja lihastesse, kaasa arvatud südamelihas.

Uuringud on näidanud, et toksoplasmoosi haigestumine aeglustab reaktsioonikiirust.

«Inimesed, kellel on toksoplasmoosi tekitajad jõudnud ajju, on üle kahe korra tavapärasest suurem oht sattuda näiteks viletsa reaktsioonikiiruse tõttu liiklusõnnetusse,» selgitas Isomäki.

Hedmani ja Jokelaineni kinnitusel on algloom Toxoplasma gondii  maailmas väga levinud parasiit. Hedmani arvates tuleks teha uuring, milline on toksoplasmoosi põdemise ja õnnetusriskide seos.

«Välja tuleks selgitada, kas toksoplasmoosi haigestumine paneb inimesi rohkem riskima. Kas need, kes saavad nakkuse, erinevad tavalistest riskivõtjatest?» küsis toksoplasmoosi uurija.

Võimalik, et riskialtid inimesed võtavad riske ka süües ning söövad pooltoorest liha või puhastamata köögivilju. Nad saavad toksoplasmoosi, mis veelgi võimendab riskikäitumist.

Kroonilisele toksoplasmoosile ei ole ravi.

Tokosplasmoosi haigestumist saab ennetada kui kontrollida rohkem nii kodukasside kui hulkuvate kasside elu ja liikumist. Näiteks takistada kassidel hiirte ja rottide püüdmist ning nende väljaheidete sattumist laste liivakastidesse, koduloomade rohualadele ja aedadesse.

«Kui kassile antakse toorest liha või lubatakse püüda närilisi, on suur oht toksoplasmoosinakkuse levikuks. Kassid teevad väljaheiteid kuhu juhtub ning see on risk,» jätkas loomaarst Jokelainen.

Loomaarst rõhutas, et Soomes on tokosplasmoosi tekitava alglooma peamiseks peremeesloomaks kass, kellelt võivad nakkuse saada nii inimesed kui teised loomad.

 «Toksoplasmoos võib olla ka kassile eluohtlik. Paari aasta tagune uuring näitas, et sajast kassist kolme surmapõhjuseks oli see haigus. Seega tuleb selle haiguse ennetamiseks kasse rohkem kontrollida,» nentis ekspert.  

Toksoplasmoosi põhjustavat alglooma ei ole võimalik loodusest hävitada, kuid saab astuda samme, mis aitavad haigust ennetada.

Hedmani sõnul ei saa kasse panna teistmoodi käituma kui nende liigile on omane, kuid osaliselt saab kontrollida nende elu. Looma omanik kaitseb samas sellega ka ennast.

«Kui mul oleks kass, siis ma takistaks tal näriliste ja teiste väikeloomade püüdmist ning kass ei saaks ka toorest liha. Kassil oleks väljas oma ala, millel on takistus nii näriliste kui lindude eest,» sõnas Jokelainen.

Kuidas kahandada toksoplasmoosi haigestumise riski?

Liha tuleb küpsetada hoolikalt, puu- ja juurvilju tuleb pesta voolava vee all korralikult, vajadusel neid koorida, vältida pastöriseerimata piima joomist ning toore kanamuna söömist.

Kassi väljaheiteid ei tohiks palja käega puudutada. Kui tühjendada kassi liivakasti, tuleks kasutada kaitsekindaid ja pesta pärast protseduuri käed hoolikalt.

Pärast aiatöid ning lapsega koos liivakastis olemist tuleks samuti väga korralikult nii endal kui lapsel käsi pesta.