Kas teadsite, et see, kui kergesti teie organism toiduna saadud energiat rasvana talletab, sõltub väga palju sellest, millistes tingimustes kasvasid üles ja elasid teie vanemad ja isegi vanavanemad?
Loodus valmistab lapse ette halvimaks
10. juuli 2015, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel projekti «Happy Pregnancy» («Õnnelik rasedus») raames Tartu Ülikooli väisanud Šotimaa Edinburghi ülikooli professori ja Euroopa ühe tuntuma androloogi, poissloote arengut uuriva Richard Sharpe’i sõnul on see just nii.
Näiteks sõja ajal vähese toiduga hakkama saama pidanud inimeste järeltulijad võivad ülikergesti rasvuda – seda isegi siis, kui pealtnäha poleks justkui põhjust. Põhjuseks aga see, et vanemate kehvad elutingimused programmeerisid laste geneetilise materjali ümber nii, et nad oleks samasuguste tingimustega juba paremini kohanenud.
«Me võime mängida selle mõttega, et kogu rasvumise probleem on seotud tõigaga, et eelmisel põlvkonnal oli kehv toitumine ja lisaks neil ei olnud kokkupuudet toiduga, mida me sööme praegu. Ehk siis nende lapsed said kaasa sõnumi, et peab hakkama saama vähese toidu tingimustes, kuid sündisid selle asemel maailma, kus on toitu ülekülluses,» rääkis Sharpe Postimehele antud intervjuus.
«Ütleme, et on geen, mis kontrollib, kui palju rasvarakke teil on. Ja see sõltub sellest, kui suures ulatuses see geen on sisse lülitatud. Nii et ütleme, et kui saate väga kehvasti süüa, siis lülitub see geen väga tugevalt sisse, nii et kogu toit, mille te saate, talletub rasvana.
See aitaks hästi hakkama saada tingimustes, kus toitu on vähe. Kuid see pole teemaks, kui toitu on ülekülluses,» selgitas professor paksuksmineku mehhanismi.
Samas lisas ta, et see ei ole kunagi nii lihtne – see on vaid üks tegur, mis rasvumist mõjutab.
Samas võib kuni 70 protsendil inimestest tema sõnul olla geenivariant, mis annab neile eelsoodumuse mitte tunda söömisest küllastust. «See võis olla kasulik tingimustes, kus toitu oli vähe. Nii pea, kui toitu oli saada, said nad süüa teistest korraga palju rohkem, sest neil ei tekkinud liiga kiiresti täiskõhutunnet. Kuid kaasaegses maailmas teeb see paksuks. Neil on palju raskem kontrollida, mida nad söövad,» märkis professor, lisades, et teadlased otsivad praegu võimalust vastavaid geene välja lülitada.
Veel rääkis Sharpe, et uuringutest on teada, et kui ema on raseduse ajal stressis, siis paneb see tema järeltulijad stressiolukordades stressihormoonide tootmise näol üle reageerima. «Mis ei ole hea uudis, sest sellel võib olla väga kahjulik toime. Kuid jällegi see on looduse viis valmistuda halvimaks.»