Eesti kulutab meditsiinile jätkuvalt väga vähe, ütles värsket OECD raportit kommenteerides Haiglate liidu juht Urmas Sule. Kuigi kulutused on efektiivsed, ei piisa sellest, kuna kõik muutub pidevalt kallimaks.
Urmas Sule: Eesti tervishoiu rahastamine tekitab süsteemisiseseid pingeid
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
15. juuli 2015, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sule sõnul on raske inimestele innovaatilisi tervishoiuteenuseid pakkuda, kuna need on kulukad ja vajavad ülalpidamiseks täiendavat rahastust.
«Praegune tervishoiu eelarve on küll efektiivne, kuid töösuhted on väga pingelised,» ütles Sule. «See tähendab, et poliitilised tasandil on tervishoiust vähe juttu: koalitsioon leppis kokku, et kulutused ei kasva ning ollakse rahul sellega, et püsitakse samal tasemel,» märkis Sule, «tahes-tahtmata tuleb arvestada sellega, et lähiaastatel peavad kulutused tervishoiusektorile kasvama. Seejuures on suurim kunst säilitada omaosaluse, Haigekassa ja riigi vahenditest tulev tasakaal. Ka suurte kulutustega patsiendid peavad teenused kätte saama.»
Urmas Sule sõnul ei ole tervishoid Eestis pikema aja jooksul prioriteet olnud, sellest räägitakse siis, kui kellelgi konkreetselt tõstatub probleem, mis avalikuks saab.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega saab Haiglate liidu esimehe sõnul Eestis ühe euro eest pea kõige rohkem teenuseid inimese kohta. Teenuste kvaliteedile on tema sõnul hinnanguid mitmeid: uuringud näitavad, et uutest demokraatlikest riikidest oleme ka kvaliteedilt esirinnas. Lääne-Euroopaga võrreldes on sealsed tervishoiutöötajate palgad kuni kolm korda kõrgemad, seega arenguruumi on siin küllaga.
Kui ühel hetkel Haigekassa rahastamine kriisieelsele tasemele või kõrgemale tõusma peaks, tulekski Sule hinnangul esmajärjekorras investeerida tervishoiutöötajate palkadesse: «Tervishoius on igal pool heade spetsialistide defitsiit ning sinna tuleb panustada». Ta lisas, et Haigekassas tuleks parandada hinnakujundust: investeerida uutesse teenustesse, ravimitesse ja tehnoloogiatesse ning välja jätta haigushüvitised. «Hüvitised ei ole tervishoiukulutus. On poliitilise otsustamise koht, kes nende eest tasuma peaks, kuid Haigekassa eelarve võimekuse kasv eeldab selgelt poliitilist tahet.»
Eestis suurenesid OECD anemetel tervishoiukulud 2013. aastal 4,4 protsenti ja tervishoiukulude osatähtsus SKP-st suurenes kuue protsendini. See jääb siiski alla 2009. aastale, mil see näitaja oli kõrgeim ehk 6,6 protsenti. Sama kehtib enamiku Euroopa riikide kohta – tervishoiukulud inimese kohta ei olnud 2013. aastaks veel ületanud 2009. aasta taset.
OECD riikidest kulutab Eestist vähem näiteks Türgi 5,1 protsendiga. Soomes ja Rootsis on kulutused SKP-st vastavalt 8,6 ja 11 protsenti.