Puuduolevate ravimite hulk apteekides on tõusnud

2015. aasta I poolaastal tehti Ravimiameti teatel inspektsioone järgmiselt:

• 52 üldapteegis ja nende haruapteekides;
• 1 hulgimüügiettevõttes;
• 4 ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes;
• 4 hoolekandeasutuses;
• 5 tollilaos;
• 39 ettevõtte ruumide ja tingimuste ülevaatust enne tegevusloa väljastamist.

Apteekide järelevalves pöörati jätkuvalt tähelepanu odavamate ravimite (ravimid, millele on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, edaspidi hinnakokkulepperavimid) kättesaadavuse parandamisele. Hinnakokkulepperavimite kättesaadavust kontrolliti 49 apteegis. Neist 29 apteegis ei olnud müügil ühte või mitut hinnakokkulepperavimit (keskmiselt kontrolliti igas apteegis ca 31 toimeaine osas).

Ühe kuni kahe toimeaine osas puudus hinnakokkulepperavim kolmeteistkümnes apteegis, üheksa kuni kümne toimeaine osas kolmes apteegis ning ülejäänud kontrollitud apteekides kolme kuni kaheksa toimeaine osas.

Järelevalve tulemusena võib märkida, et odavamate ravimite kättesaadavus on varasemate aastatega võrreldes jäänud enam-vähem samale tasemele. Puuduolevate ravimite arv on mõnevõrra tõusnud, mis võib olla tingitud kontrollitavate toimeainete arvu suurenemisest. Enamikes apteekides on praeguseks juurutatud süsteem, et tagada hinnakokkuleppehinnaga kaetud ravimite müügilolek.

Ravimite sihipärase ja ratsionaalse tarbimise tagamiseks on apteekril ravimit väljastades kohustus kasutajat nõustada. Apteekide inspektsioonidel on selle kohustuse täitmist kontrollitud järjest enam. Inspektsioonide ajal kontrolliti ravimialast nõustamist 24 apteegis, neist ühes apteegis ei olnud nõustamine vajalikul tasemel.

Peamiselt ei pööratud nõustamisel tähelepanu samaaegselt ostetud ravimite (enamasti retseptiravim ja käsimüügiravim) võimalikule koostoimele, mõnel juhul soovitas apteeker ise retseptiravimiga sobimatut käsimüügiravimit. Esines juhtumeid, kus apteeker ei pakkunud toimeainepõhise retsepti korral odavamat ravimit. Mõnel juhul tegi apteeker ise valiku väljastatava ravimi osas ilma erinevaid valikuid pakkumata.

Sagedasemad rikkumised apteekides olid seotud hinnakokkulepperavimite müügilt puudumisega. Leiti puudusi ka kvaliteedisüsteemi rakendamisel (nt tööeeskirjad ei olnud ajakohased, vastutavad isikud olid määramata, õigusaktid ja nende muudatused olid töötajatele tutvustamata), apteegi ruume ei kasutatud sihipäraselt, apteegis valmistatud ravimeid ei olnud saadetud kontrolliks ravimiameti laborisse.

Ettekirjutus apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajale tehti 10 inspektsiooni järgselt. Kõige rohkem ettekirjutusi tehti hinnakokkulepperavimite müügilt puudumise tõttu (viiele apteegile), ettekirjutusi tehti veel kvaliteedisüsteemis esinevate puuduste, kõlbmatute ravimite käitlemise, ravimite arvestuse pidamise ja apteegiruumide nõuetele vastavuse osas. Kahele apteegile tehti ettekirjutus apteegi avamiseks ja apteegiteenuse osutamiseks vähemalt 40 tundi nädalas.

Ravimiameti ettekirjutuse mittetäitmise tõttu rakendati sunniraha kahele apteegile kokku summas 600 eurot.

Hoolekandeteenuste osutajate kontrollimisel esines puudusi ravimite säilitamisel ja arvestuse pidamisel. Näiteks ei säilitatud ravimeid lukustatavas ruumis või kapis, säilitamisel ei kontrollitud temperatuurirežiimi, eraldamata olid aegunud ravimid, koostamata ettevõttesisesed tööeeskirjad ning määramata ravimite säilitamise ja arvestuse pidamise eest vastutavad isikud. Hoolekandeteenuse osutajaid kontrolliti kolmel korral koos Õiguskantsleri Kantseleiga (õiguskantsleri nõunikega). Kahele teenuse osutajale tehti ettekirjutus.

Tolliladusid kontrolliti viiel korral koos Maksu- ja Tolliametiga. Tolliladude tegevuses ravimitega seotud rikkumisi ei tuvastatud.