Arsti vastuvõtu unustavad või muul põhjusel kokkulepitud ajast loobuvad patsiendid toovad tervishoiule olulist rahalist kahju, selgus Soomes tehtud uuringust.
Hajameelsed patsiendid toovad tervishoiule suurt rahalist kahju
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
14. oktoober 2010, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastas lähevad taolised patsiendid tervishoiule maksma hinnanguliselt 20-30 miljonit eurot. Arvutus põhineb Helsingi ja Kemi arstikeskustes tehtud uuringutel, mille tulemused laiendati kogu Soomele, vahendas meditsiiniuudiste portaal Mu.ee.
Samas ei suhtu Soome arstid patsientide tulemata jäämisse traagiliselt. «Ega arstid ei jää seina vahtima või lähe Facebooki sõpradega lobisema, kui patsient on kadunud,» ütles Kemi linna arendusjuht Allan Mikkola.
«Sel nädal jättis kaks inimest viimasel hetkel tulemata ja me ei jõudnud helistada uutele patsientidele, aga ma tegelesin siis retseptidega, elektronpostiga ja muude jooksvate asjadega. Ega see patsiendi tulematajätmine mingi puhkepaus ole,» lisas Hyvinkää tervisekeskuse abiarst Susanna Satuli-Autere.
Satuli-Autere märkis, et tegelikult jätavad patsiendid vastuvõtule tulemata harva. Tema võtab kuus vastu paarsada inimest ja vaid paar neist ei ilmu kohale.
Häda on aga selles, et tihti satuvad need patsiendid viimaks valvete kaudu ikkagi arstile ja see lisab kulusid. Nende haigused süvenevad vahepeal, see nõuab veelgi lisakulusid.
Natukene korvab kulusid trahv, mida täiskasvanud inimene tulemata jätmise eest Soomes maksma peab. Praegu on see reeglina 34 eurot, kuid mõjuva põhjuse puhul saab sellest vabastuse.