Põhjalik ülevaade Vahemere dieedist

Vahemeremaade toitumise proportsioonid

FOTO: Oldways Preservation and Exchange Trust

Vahemere maade dieet ei kujuta endast karmi kalorijälgimiskava, pigem 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses Vahemere maade oliivipuude kasvatusaladel levinud toitumis- ja elustiili.

Aja jooksul on erinevates Vahemere maade piirkondades välja kujunenud palju erinevaid toitumistraditsioone, ent üldiselt on olnud tähtsal kohal oliivid ja oliiviõli, lisaks puu- ja juurviljad (eriti viinamarjad ja tema derivaadid), kalaliha ja muud mereannid, kaunviljad ja täisteratooted (eriti nisu), kirjutab Andres Lasn Tervisenurga blogis.

Lisaks iseloomustab Vahemere maade dieete (eriti Kreekas levinud variante) vähene punase loomaliha ja mõõdukas piimatoodete tarbimine (välja arvatud juustud, mida sageli salatitele või juurviljasuppidele lisatakse). Kange alkoholi tarbimine Vahemere maade klassikaliste dieetide koosseisu ei kuulu, pigem juuakse vaid tagasihoidlikus koguses veini ja seda peaaegu alati ainult toidukordade ajal.

Üldiselt moodustavad Vahemere maade dieedi kaloraažist 30-50 protsenti rasvad, millest suur enamik on monoküllatatud (oliiviõli koosneb 75% monoküllastatud rasvadest), ülejäänud 50-70 protsenti jaguneb enam-vähem võrdselt valkude ja süsivesikute vahel, kusjuures suur hulk igapäevaseid süsivesikuid  saadakse puu- ja juurviljade tarbimisest. Puu- ja juurviljade tähtsusest Vahemere maade dieedis annab aimu ka näiteks 1999.a statistika, mille järgi kreeklased sõid aastas keskmiselt 175kg puuvilju päevas [umbes 500g/päevas] ja 281kg juurvilju päevas [umbes 770g/päevas] inimese kohta. Võrdluseks sama aasta statistika Saksamaa kohta, vastavalt 107kg puuvilju ja 74kg juurvilju aastas inimese kohta.

Oliiviõli kasutamise ja kalaliha tarbimise koha pealt teevad samuti Vahemere maad teistele Euroopa regiooni riikidele uuringute andmete põhjal silmad ette: vastavalt umbes 70-110ml/päevas (võrdluseks näiteks Belgias sama näitaja 0.58ml/päevas) ja 34kg/aastas (3 korda rohkem kui Saksamaal) inimese kohta. Sarnaselt teiste traditsiooniliste Euroopa regioonis levinud dieetidega moodustavad Vahemere maade dieetides teraviljatooted samuti suure enamiku tarbitud süsivesikutest (kuni 40% kogu kaloraažist). Vahemere maade dieedile on aga iseloomulik, et teraviljatoodetest tarbitakse kõige rohkem leiba ja traditsioonilisi saiakesi, natukene vähem, ent siiski mõõdukas koguses erisuguseid pastatooteid. Lõpetuseks on Vahemere maades dieedis tähtsal kohal ka erinevad kaunviljad, seemned ja pähklid, lisaks soola asendamine maitseainena erinevate kättesaatavate ürtide ja vürtsidega.

Seega, uuesti vana korrates, ei kätke Vahemere maade dieet endas rigiidset toitumiskava, mille abil kaalust alla võtta, vaid pigem pikema aja jooksul kohalikes oludes välja kujunenud (toitumis)traditsioone.

Õigete toidukoguste ja regulaarse füüsilise koormuse järgimise korral (loe: kui suudad päevase energiabilansi hoida natukene negatiivse ehk rohkem energiat ära kulutada kui toiduga said) võib muidugi ka Vahemere dieeti järgides kehakaalu langetada. Kuna täpsed eeskirjad puuduvad, siis siinkohal võib välja aidata Vahemere maade dieedi toidupüramiidide vaatamine.