Lugejad: külastajad ei pea veekeskustes reeglitest kinni

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veekeskuse torus teisele inimesele otsa sõitmine on väga ohtlik
Veekeskuse torus teisele inimesele otsa sõitmine on väga ohtlik Foto: SCANPIX

Postimehe lugejad jagasid oma kogemusi veekeskustes juhtunud õnnetustega.

Kuigi traagilisi õnnetusi juhtub harva, siis libisemist, kukkumist ja liutorudes üksteisele otsa sõitmist on paljudel ette tulnud. Kõige sagedamini toodi välja seda, et inimesed ei oota rohelise tule saabumist enne torusse ronimist või saab väikestel lastel liug poole peal otsa ning neile sõidetakse otsa.

Üks lugeja kirjeldas Rakvere Aqva spaa liutorus üleliia suureks läinud hoogu: «Tulemuseks oli see, et ühest järsemast langusest alla sõtmise asemel ma lihtsalt lendasin sellest üle ja prantsatasin valusasti seljale, sellele järgnenud kurvis tõusis mu keha aga torus liiga kõrgele üles ning ma prantsatasin otsaesisega üsna valusasti vastu toru põhja. Enda arust ma midagi valesti ei teinud ja ülearu kogukas samuti pole. Veidi uimaseks lõi, aga jäin ellu ja tohterdamist ei vajanud, seega kokkuvõttes õnnelik õnnetus aga oleks võinud ka palju hullemini minna. Igal juhul jäi see minu viimaseks torusõiduks ja teiste hoiatamisest samuti ei väsi.»

Teine lugeja jagas oma kogemus Pärnu Tervise Paradiisi veekeerisega: «Jäin madalasse vahebasseini veekeerisesse, ei saanud püsti ega edasi otse basseini, vaid vool tõmbas mind tagasi sinnapoole, kust inimesed suure hooga vahebasseini tulid. Järsku sadas mulle üks suur mees niimoodi selga, et lendasin peaga teisele poole basseini ja lõin pea kõvasti vastu betoonseina ära. Valu oli nii suur, et silmist lõi tuld. Mõtlesin, et nüüd panen küll pildi kotti ja huvitav milline mul pea välja näeb... šokis ei tunne ka ju pooltki seda kui õudne vaatepilt võib olla.» Ta lisas, et ära minna polnud võimalik, kuna inimesi tuli vooluga basseini järjest juurde: «Kui mu mees poleks järele tulnud, siis ma olekski vist sinna passima jäänud käed ümber pea. Veekeskuse meditsiinitöötaja andis mulle jääkoti otsa ette ja ütles, et kui hakkab halvem, siis pean haiglasse minema. Õnneks läks asi üle aga muhk oli vägev.»

End Jänkuks ja Rainiks nimetanud lugejad rääkisid, et neil olevat ujumispüksid suurel kiirusel ära kulunud. « Mul sulasid korralikud Adi püksid torus ära, alla jõudsin olid ainult räbalad jalas. Ilmselt on osad püksid lihtsalt ujumiseks mõeldud,» kirjeldas esimene, «lasin end Aurast torust alla, ujumispüksid olid alla jõudes tagant auklikuks sulanud, toru ja pükste vahelisest hõõrdumisest.Ilmselt mingid odavat püksid, aga juhuslikult olid teised kaasas, passisin vees niikaua kuni sõber teised tõi,» lisas teine.

Pille kirjutas aga märksa traagilisemast juhtumist seoses teiste külastajate tähelepanematusega: «2007. aasta suvel sattus Laulasmaa spaas uppumisohtu minu kuueaastane poeg. Kuigi sildid seintel keelasid basseini hüppamise äärtelt, tegid suuremad poisid seda siiski ja riivasid hüpates minu poega, kes hoobist kohe basseini põhja vajus, hoolimata sellest, et oskas juba siis väga hästi ujuda. Selgus, et keegi töötajatest abi anda ei osanud, kuna personaliks olid suvevaheajal koolilapsed ja basseinide juures pole seal kunagi vetelpäästjat ega turvatöötajat olnud ega pole ka praegu. Õnneks oli külastajate hulgas mees, kes suurepäraselt valdas kunstliku hingamise tehnikat ning suutis enne reanimobiili kohale jõudmist lapse elule tagasi tuua.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles