Silmahaigus, mis ohustab enim valgenahalisi naisi

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silmaarstid Merike Meren, Krista Turman ja Aleksandra Nipadistova
Silmaarstid Merike Meren, Krista Turman ja Aleksandra Nipadistova Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Silmad on inimese kalleim vara, mille kaudu saadakse tervelt 90 protsenti infost. Vanuse kasvades suureneb oht, et silmapõhjas tekivad muutused, millest üks on kollatähni kärbumine. Suurimas riskigrupis on vanemaealised valgenahalised ja siniste silmadega naised.

Terve silm töötab nagu fotoaparaat: valgus satub silma läbi sarvkesta, pupilliava ja läätse, misjärel tekib kujutis silmapõhja katvale võrkkestale. Fokusseeritud kujutis on kõige teravam kollatähni piirkonnas ehk maakulis.

Maakul on väike ala silma võrkkestal, ent terava nägemise ja värvitaju tagamisel on just sellel kohal kõige olulisem roll. Enamasti alates 50. eluaastast võivad inimesel tekkida raskused raamatu ja tänavasiltide lugemisega, kuna üksikud tähed tunduvad hüplevat või ei nähta neid sootuks. Levinud on ka see, et nähakse kella, aga mitte kellaaega, akna- ja uksepiidad tunduvad kõverad või nähakse vaatevälja keskosas tumedat laiku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles