Video: kuidas ära tunda depressiooni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud - need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus.

Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressiooni võib kirjeldada sõnadega «olen täiesti masendunud ja tühi» ning «kõik on lootusetu».

Sageli on depressioon ja ärevus omavahel seotud, mis tähendab, et ka depressiooni korral võid tunda end ärevana ja ärritatuna.

Depressioonil ei ole ühte kindlat põhjust. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Tavaliselt on depressioonil mitupõhjuseid korraga ja need soodustavad haiguse teket.

Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused

Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted, ebaõnnestumised, üksildus.

Minevikus toimunud kurvad ja õnnetud sündmused

Oluline osa depressiooni tekkel on lapseea läbielamistel nagu näiteks vanemate kaotus, armastuse ja läheduse puudumine, füüsiline ja seksuaalne vägivald.

Muutused aju keemilises tasakaalus

Depressiooni korral on tegemist teatud keemiliste ainete (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin) sisalduse muutusega ajus. Muutused aju keemilises tasakaalus mõjutavad inimese meeleolu ja seda, kuidas ta mõtleb või käitub. Need muutused võivad tekkida ka näiteks ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest tingituna, päikesevalguse puudumisest.

Isiklik kaotus

Lein on loomulik reaktsioon, kuid pikalt kestev leinamine on üks depressiooni riskitegureid.

Keskkond

Elukeskkond ja -kogemused võivad samuti olla riskiteguriteks. Näiteks toetuse puudumine, stressirikkad olukorrad.

Pärilikkus

Nii nagu geenid võivad muuta inimese vastuvõtlikumaks kaaluprobleemidele või südamehaigustele, võivad need muuta teda vastuvõtlikumaks depressioonile. Pärilikud tegurid soodustavad depressiooni teket.

Isiksus

Liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine ja liigne perfektsionism võivad kaasa aidata depressiooni kujunemisele.

Kuidas oma uskumused muretsemise kasulikkuse kohta ümber hinnata? Kuidas vähem muretseda? Loe lähemalt Peaasi.ee portaalist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles