Viinamarjad peidavad suurepäraseid omadusi

Kasulikud on nii punased kui rohelised viinamarjad.

FOTO: SCANPIX

Viinamarjakobaraid tunti, hinnati ja tarbiti juba eelajaloolisel ajal ning tõendeid on ka selle kohta, et neid kasvatati Aasias aastal 5000 eKr. Viinamarjad pakuvad meile selliseid vitamiine nagu A, C, K ja B6 ning ajutööks tähtsaid folaate.

Viinamarjades peitub hulganisti toitaineid, mis aitavad kaasa olulistele inimkeha talitustele ning haiguste ennetamisele. Mitmed teaduslikud uurimistööd on tõestanud, et viinamarjad sisaldavad märkimisväärses koguses erinevaid fütotoitaineid. Viinamarjades on esindatud flavonoidid (tuntud ka kui tugevad antioksüdandid), fenoolhapped, stilbeenid ja karotenoidid. Samuti on viinamarjad väga rikkalikud mineraalide poolest nagu vask, raud ja mangaan, kuid sisaldavad vähesel määral ka kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi ja tsinki.

Võimaluse korral eelista mahedalt kasvatatud viinamarju või pese neid hoolikalt enne söömist, sest viinamarju töödeldakse kasvatamisel ja transpordil tihti põllumajanduskemikaalidega.

Miks viinamarjad on kasulikud?

Luude tervis

Viinamarjades sisalduvad mineraalid nagu vask, raud ja mangaan on  tähtsad ained luutugevuse tagamiseks ning vajalikud luude pideval ehitusprotsessil. Samuti on leitud, et regulaarne viinamarjade tarbimine võib ennetada vananemisest tingitud haigusi, nagu näiteks osteoporoos. Suurem osteoporoosi risk on keskeas naistel, mistõttu on viinamarjad neile eriti soovitatavad.

Südame ja veresoonkonna tervis

Viinamarjade tarbimine suurendab lämmastikoksiidi taset veres, mis omakorda ennetab veretrombide teket, aidates niimoodi vältida haigestumist südameinfarkti. Viinamarjades sisalduvad antioksüdandid aga ennetavad LDL-kolesterooli ehk halva kolesterooli oksüdeerimist. Halva kolesterooli oksüdeerimisel võib tekkida probleeme veresoonte ummistumisega, mis võib põhjustada märksa tõsisemaid südame- ja veresoonkonna haigusi.

Tugevad antioksüdandid resveratrool ja kvertsetiin annavad viinamarjadele nende värvuse ja kaitsevad vabade radikaalide poolt tehtud kahju eest. Flavonoid resveratrool, mida leidub tumedates ja punastes viinamarjades rohkem kui rohelistes, lõdvestab veresoonte seinu, tehes nende diameetri laiemaks, lastes läbi rohkem verd, mis omakorda transpordib suuremat kogust hapnikku ja toitaineid. Need kaks flavonoidi toimivad ka ‘‘koristusmeeskonnana’’ – esiteks aitavad nad toksiine verest välja filtreerida ja teiseks aitavad need kaks antioksüdanti vähendada trombotsüütide kokkukleepumist.

Veel on avastatud viinamarjades teatud ühend pterostilbene, millel on kolesterooli langetav omadus.

Diabeet ehk suhkrutõbi

Viimased teadustööd väidavad, et viinamari on kasulik diabeeti põdevale inimesele, kuna  viinamarja naha ekstraktil on hüpoglükeemiat pärssiv toime.

Seedehäired

Viinamarjad on tõhusad abilised kõhukinnisuse vastu, kuna sisaldavad orgaanilist hapet, suhkrut ja tselluloosi. Regulaarne viinamarjade tarbimine aitab leevendada kroonilist kõhukinnisust, sest tugevdab soolestikku ja maolihaste toonust. Viinamarjad sisaldavad palju lahustumatuid kiudaineid, tänu millele muudab viinamarjade söömine seedetalitust regulaarsemaks, seetõttu on need marjad populaarsed ka düspepsiat põdevate inimeste seas.

Pea meeles! Kõhulahtisuse korral ei tohiks viinamarju pruukida, sest nendes sisalduvad lahustumatud kiudained ei ima vett.

Väsimuse vastu

Tihti kannatavad inimesed rauapuudusest tingitud kroonilise väsimuse all. Väsimuse vastu aitab regulaarne viinamarjade söömine, mis tasakaalustab raua ja teiste mineraalide taset organismis. Küll aga on teadlaste poolt selgeks tehtud, et tumedatest viinamarjadest valmistatud mahl ei pruugi anda nii suurt kogust rauda kui rohelised viinamarjad, vastupidiselt võib see hoopis raua taset kehas alla viia.

Neeruhaigused

Viinamarjad sisaldavad palju vett, kutsudes esile urineerimist, tänu millele väheneb kusihappe happelisus kehas ja ka neerudele osutatud surve ning stress.

Vähki ennetavad omadused

Tänu rikkalikule toitainete hulgale, mida viinamarjad sisaldavad, on neil vähki ennetavad omadused. Näiteks on flavonoid resveratroolil põletikuvastane toime ning teadlased on kindlaks teinud, et viinamarjadel on tugev vähivastane mõju. Viinamarjad võivad olla eriti efektiivsed rinnavähi ja kolorektaalse vähi ennetamisel.

Immuunsüsteem

Viinamarjad sisaldavad C-, K-, A- ja B-grupi vitamiine, sellepärast on nad suurepärased marjad immuunsüsteemi tugevdamiseks ja ebameeldiva külmetuse ära hoidmiseks.

Kollatähni degeneratsioon

Viinamarjad aitavad ennetada paljusid vanusest tingitud haigusi, nagu näiteks nägemise kaotus ja kollatähni degeneratsioon.

Alzheimeri tõbi

Viinamarjades sisalduv fütotoitaine resveratrool kergendab Alzheimeri tõbe põdevate inimeste haigusekäiku. Mitmed teadustööd väidavad, et regulaarne viinamarjade söömine aitab suurendada ajutöö tervist ning parandab ja viivitab degeneratiivsete haiguste teket. Nimelt on viinamarjamahlal omadus parandada vanemaealistel ajutegevust ja seda ka neil, kellel on juba tekkinud kerge kognitiivne halvenemine.

Aitab langetada kaalu

Flavonoid resveratrooli tarbimine on näidanud lausa uskumatuid tulemusi kehakaalu langetamisel. Nimelt vähendab resveratrool dramaatiliselt rakkude võimet salvestada rasva ning seda tervelt 130% ulatuses. Samal ajal põhjustab see rasvarakkude lagundamist 246% kiiremini kui normaalselt.