Sarnaselt asenduskodude ümberkorraldusega tahab riik ka psüühiliste erivajadustega inimesed tuua metsast välja kogukondadesse ning tagada neile tavainimestega võrdsed elutingimused.
Kombinaatidest perekodudeks: 56 miljonit eurot 1400 inimese metsast välja toomiseks
11. september 2015, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui nendega rääkida, siis neil on täpselt samasugused soovid nagu meil – nad tahavad peret, nad tahavad ise otsustada, nad tahavad tööl käia – me peame just seda poolt neis toetama, mis on nende võimed, mitte ütlema seda, et sa oled haige ja järelikult vajad ööpäev läbi haiglat,» rääkis sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, miks ministeerium peab oluliseks jätkata 2007. aastal alustatud erihooldekodude süsteemi ümberkorraldustega, mille raames soovitakse loobuda mitmesajakohalistest hooldekodudest ja asendada need märksa väiksemate perekodudega.
Nii investeeritakse järgmise seitsme aasta jooksul 56 miljonit 1400 psüühilise erivajadusega inimese elutingimuste parandamiseks Eestis. Sellest ligi 48 miljonit tuleb Euroopa Regionaalfondist (ERF). Selle käigus korraldatakse ümber 1200 olemasolevat erihooldekodu kohta ning luuakse täiendavalt veel vähemalt 200 kohta, kus erihoolt vajavatel inimestel on võimalik kogukonnas ilma ööpäevaringse valveta hakkama saada.
Oluliseks põhimõtteks siinjuures on erihoole all olevate inimeste n-ö metsast välja kogukondadesse toomine, kuna valdav osa 17st ümberkorraldusele minevast hooldekodust paiknevad kohtades, kus kohalike kogukonnaliikmete arv on oluliselt väiksem, kui erihoole all olevate inimeste arv ning need on rajatud sõna otseses mõttes metsa. «Kui me täna võtame näiteks Võisiku hooldekodu, siis olgem ausad – kui me praegu hakkaksime ehitama hooldekodu või mis tahes üksust, siis Võisiku ei ole see koht, kuhu ehitada – transporti ja perearstikeskust seal ligidal ei ole,» kostis Kuuse.
Järgmise seitsme aasta jooksul elluviidav muudatus jätkab ajavahemikus 2007 kuni 2013 alustatud ümberkorraldusi, mille käigus loodi 550 kohta psüühilise erivajadustega inimestele. Selleks ehitati 55 peremaja Tapal, Karulas, Sinimäel, Viljandis, Kehras, Türil, Tõrvas, Vändras, Vääna-Vitis, Uuemõisas ja Kodijärvel. See läks maksma 29 miljonit eurot, millest 22 miljonit tuli ERFist, 4 miljonit sotsiaalministeeriumilt ja 3 miljonit suurimalt erihooldekandeteenuse pakkujalt ASilt Hooldekandeteenused.