Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Triin Laisk-Podar leidis, et ligi pool munajuhaviljatuse juhtudest võib olla tingitud eelnevast klamüüdia põhjustatud põletikust ning et teatud geeni varieeruvus võib olla seotud munajuhaviljatuse geneetilise eelsoodumusega.
Eestis on viljatu üks paar kümnest ja levinumad naisepoolse viljatuse põhjused on põletike põhjustatud munajuhaviljatus ja polütsüstiliste munasarjade sündroom, kirjutab ERRi teadusportaal.
Viljatutel paaridel võib laste saamisel abi olla kunstlikust viljastamisest. Paraku õnnestub selline ravi vaid 30-protsendilise tõenäosusega, sõltudes suuresti sellest, kuidas munasarjad reageerivad ravi käigus kasutatavatele hormoonidele.
«Viljatuse molekulaarseid tagamaid on aastate jooksul palju uuritud ja teadlased on jõudnud järeldusele, et individuaalne geneetiline varieeruvus mängib selle tekkes kindlasti olulist rolli,» rääkis Triin Laisk-Podar, kes kaitses Tartu ülikoolis naiste viljatuse geneetikat käsitleva doktoritöö Andres Salumetsa, Marina Aunapuu ja Maire Petersi juhendamisel.
«Minu doktoritöö eesmärk oli hinnata seoseid erinevate geneetiliste variatsioonide ja polütsüstiliste munasarjade sündroomi ning munajuhaviljatuse vahel,» sõnas Laisk-Podar. «Lisaks uurisime mitmeid menopausi algusajaga või munasarja funktsiooniga seotud geneetilisi variante, mis võiksid olla seotud viljakuse ja viljatusravi tulemuslikkusega.»
Selleks koguti viljakusprobleemidega naiste DNA proovid ning analüüsiti 47 geneetilise variandi seost huvipakkuvate diagnooside ja kliiniliste tunnustega. Et teha kindlaks, kui suur osa munajuhaviljatuse juhtudest on tingitud sagedasti esineva sugulisel teel leviva klamüüdia põhjustatud põletikest, määrati munajuhaviljatusega naiste vereseerumist klamüüdiavastaseid antikehasid.
«Leidsime, et ligi pool kõigist munajuhaviljatuse juhtudest võib olla tingitud eelnevast klamüüdia põhjustatud põletikust,» rääkis Laisk-Podar. «Lisaks näitasime, et immuunvastust mõjutav mannoosi siduva lektiini geeni varieeruvus on ilmselt seotud munajuhaviljatuse geneetilise eelsoodumusega.»