Haigekassa kinnitusel on alles pärast e-saatekirja kasutuselevõttu võimalik käivitada digiregistratuur, millest loodetakse abi eriarstiabi järjekordade lühendamisel.
Digiregistratuur toppab e-saatekirja taga
19. september 2015, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähiaastatel on kõige olulisemaks saavutada e-saatekirjade täielik kasutuselevõtt kõigi tervishoiuteenuse osutajate poolt,» rääkis haigekassa pressiesindaja Kertu Eensaar. Haigekassa esindaja sõnul aitab e-saatekiri efektiivsemalt korraldada kogu ravikorraldust – kui inimene paneb ennast raviasutusse järjekorda, siis lingitakse süsteemis broneeringu juurde saatekiri või perearsti hinnang ja täiendavad kommentaarid, varasemad uuringud-ravitulemused vmt. See aitab tagada, et eriarstil, kelle poole patsient pöördub, on juba eelnevalt olemas täielik info. Samuti aitab see välistada olukorra, kus patsient broneerib vastuvõtuaja igaks juhuks mitmes raviasutuses, mis soodustab nn tühivisiitide teket ning võtab ühtlasi teistelt patsientidelt võimaluse aja broneerimiseks.
«Alles e-saatekirja täieliku kasutuselevõtu järel on võimalik luua kõigile eeldustele vastav digiregistratuur ning see rakendada,» rääkis Eensaar. Ta lisas, et e-saatekirja laialdane kasutamine annab omakorda laiemad võimalused e-konsultatsiooni võimaluste rakendamisel.
Kui veel mõni aasta tagasi ei olnud osa suurhaiglaid e-saatekirja rakendumisest huvitatud, siis eelmisel aastal Eesti Haiglate Liiduga peetud lepinguläbirääkimiste käigus olid Eensaare sõnul haiglad valmis omalt poolt panustama efektiivsete e-teenuste käivitumisse.
Haigekassa hinnangul on e-teenuste arendamine (e-konsultatsioon, digiregistratuur) ning nende edukas rakendamine tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning ka kvaliteedi seisukohast väga olulised. «Tihe koostöö perearstide ja eriarstide vahel aitab säästa patsientide aega ning paljudel juhtudel aidata pere- ja eriarsti koostöös jõuda patsiendi tervisemure kiirema lahendamiseni,» on pressiesindaja veendunud.
Varem on Eestis korduvalt välja pakutud ideed, et kui perearst annab patsiendi nõudmisel saatekirja, siis peaks inimene eriarsti visiidi ise kinni maksma. Haigekassa esindaja sõnul on kõik perearstid kvalifitseeritud eriarstid, kes on läbinud põhjaliku väljaõppe residentuuris ja suutelised tegema pädevaid raviotsuseid. «Omalt poolt toetame perearste e-teenuste arendamisega nt e-konsultatsioon, mis aitavad kaasa, et perearstil oleks kaasaegsed võimalused nõu pidamiseks teiste erialaspetsialistidega,» rääkis Eensaar. Täna kasutatakse e-konsulatsiooni teenust uroloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, pulmonoloogia, reumatoloogia, otorinolarüngoloogia, pediaatria ning hematoloogia erialal. Sel aastal peaksid lisanduma veel mõned uued valdkonnad. «Lisaks tuleb siinkohal mainida, et ravikindlustuse seadusest tulenevalt tasub haigekassa patsiendi raviteenuse eest vaid juhul, kui saatekiri on väljastatud meditsiinilise näidustuse olemasolul,» ütles Eensaar.
Selle aasta alguses tegi haigekassa tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku, et digiregistratuuri arendus- ja projektijuhtimise roll antaks neile üle, kuna selle täieliku kasutuselevõtuni loodetakse jõuda kahe-kolme aastaga.
Haigekassa hinnangul on täielik üleminek e-saatekirjade süsteemile ja digiregistratuuri arendamine riikliku ravikindlustuse jaoks kriitilise tähtsusega küsimus, mis aitab tagada ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise.
Mõne aja eest kirjutas Postimees, et perearstide hinnangul pole suurhaiglad e-saatekirjast huvitatud, kuna haiglatele on majanduslikult kasulikum jätta lihtsa haigusega patsiendid enda juurde jälgimisele.