43 protsendil täiskasvanutest on enda hinnangul pikaajaline haigus ja vaid pooled inimestest tunnevad end väga hea tervise juures olevat, selgub statistikaameti värsketest andmetest.
Suurt osa elanikest vaevab pikaajaline haigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem vaevlevad Põlvamaa elanikud, kellest pikaajaliste haiguste küüsis on 64 protsenti statistikaameti sotsiaaluuringute raames küsitletutest. Lääne maakonnas on pikaajalisi haigeid 56 protsenti, Võrumaal 51 ja Ida-Virumaal 49 protsenti üle 16-aastatest.
Statistikaameti juhtivstatistiku Erika Taidre sõnul on pikaajaliste haiguste osakaal Eestis olnud läbi aastate 40 protsendi juures. «Maakonniti sõltuvad hinnangud sellest, milline on seal elanikkonna vanuseline koosseis.»
Veidi üle poole elanikkonnast - 55 protsenti täiskasvanutest (16-aastased või vanemad) leiavad, et nende tervis on hea või väga hea. Ei heaks ega halvaks loeb oma tervist 31 protsenti elanikest ning halvaks või väga halvaks peab oma tervist 14 protsenti elanikest.
Mehed hindavad oma tervist pisut paremini – 59 protsenti meestest ja 52 protsenti naistest andis oma tervisele hea hinnangu.
Kõige paremad hinnangud oma tervisele on Põhja-Eesti elanikel, kelle hulgast väga heaks hindab oma tervist 62 protsenti.
Kõige vähem on väga hea tervisega inimesi Kirde-Eestis – vaid 37 protsenti küsitletud elanikest, kõige enam - 44 protsenti inimestest – hindab seal oma tervist neutraalselt.
Taidre sõnul on ka hinnang oma tervislikule seisundile olnud Eesti inimestel suhteliselt stabiilne. «Aastatel 2004-2010 on väga heaks või heaks oma tervist hinnanud keskmiselt 50-55 protsenti elanikest,» sõnas ta. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on see näitaja siiski madalam - euroliidu riikides on vastav näitaja tavaliselt 64-68 protsenti.
Pikaajalise haiguse alla loetakse ka hooajalised ja korduvaid haigused, näiteks allergiad, heinanohu jms.
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. Tänavu osales uuringus üle 4900 leibkonna. Inimestelt küsiti nende hinnanguid pikaajalise haiguse olemasolu ja tervisliku seisundi kohta.
Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.