Valga lapsed polnud enne vaktsineerimist haiged

Valga põhikoolist viidi eile neli last pärast vaktsineerimist haiglasse

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Valga Põhikoolis toimunud laste vaktsinatsioonile järgnenud reaktsioonid võisid olla tingitud psühhogeensest reaktsioonist või olla vaktsiini kõrvaltoimed.

Välistada ei saa mõne nakkushaiguse koosesinemist, mistõttu on terviseamet andnud lastega tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele soovituse uurida lapsi ka noroviirusnakkuse suhtes.

Ametitele teadaoleva info põhjal viidi eile neli last Valga Põhikoolist haiglasse jälgimisele pärast 30 lapsel tehtud vaktsinatsiooni. Lisaks jälgiti kooli arstikabinetis veel kolme last. Täna saadud info põhjal said kõik eile hospitaliseeritud lapsed õhtul koju, kuid kaks neist ja lisaks veel üks laps pöördusid hilisõhtul uuesti haiglasse õhupuuduse kaebusega. Neid jälgiti täna hommikuni ja lubati seejärel koju.

Terviseameti ja ravimiameti täiendaval uurimisel oli tuvastatud, et kasutatud vaktsiin oli transporditud ja säilitatud vastavalt nõuetele ehk temperatuuril +2 kuni +8 C. Vaktsineerimisele eelnes laste tavapärane nõutud läbivaatus, mille käigus vaktsineeritutel vastunäidustusi ei tuvastatud ning kaasuvaid haigusi ei esinenud.

Varasemad vaktsineerimised lastel on tehtud. Vaktsinatsiooni läbiviinud õde oli saanud ka vastava koolituse. Vaktsineerimise juures viibis arst. Vaktsinatsiooniks kasutati Priorixi (GSK) partiid A69CD961A, mille säilivustähtaeg on 31.01.2017. Eestis kasutatavatel vaktsiinidel on nõutud OCABR-i (Official Control Authority Batch Release) sertifikaadi olemasolu. Antud partii OCABRi sertifikaadi väljastas selle aasta mai alguses Paul Ehrlichi instituut Saksamaal. Selle järgselt lubati partii kasutusse. Seetõttu on kvaliteediprobleem ebatõenäoline.

Ravimiametile on saadetud alates 2003. aastast kuni tänaseni kokku 16 kõrvaltoime teatist, millest seitse on hinnatud tõsiseks. Mitte ükski teatatud kõrvaltoime ei olnud patsiendile eluohtlik ega põhjustanud pikaajalist tervisekahjustust. Võrdluseks - aastatel 2006-2014 on Eesti hulgimüügi ettevõtetest väljastatud ligikaudu 200 000 annust Priorixi. Arvestades Priorixi kasutuse ulatust ja teatatud kõrvaltoimete arvu, võime kinnitada, et see on ohutu ravim. Nende kasutamisest saadav kasu, st haiguse ärahoidmine ületab kindlalt võimalikud ohud.

Ravimiametile edastatud tõsiste kõrvaltoimete puhul kirjeldati kõrvasüljenäärmete turset (mumpsilaadne sündroom), kaela- ja kubeme lümfisõlmede suurenemist koos üldreaktsioonidega  nagu loidus, kahvatus, söögiisu vähenemine, immuunsüsteemi nõrgenemine, vereliistakute arvu langust, kõrget palavikku ja löövet, anafülaksiaga sarnanevat reaktsiooni. Tõsiste kõrvaltoimete puhul oli antud juhtudel enamasti kriteeriumiks haiglaravi vajadus.

Mittetõsiste kõrvaltoimetena kirjeldati palavikku, löövet, kukla lümfisõlmede suurenemist ja vereliistakute arvu vähest langust.

Priorix sisaldab leetrite, punetiste ja mumpsiviiruse elus nõrgestatud tekitajaid. Vaktsiin kuulub Eesti riikliku immuniseerimiskava hulka ning vaktsinatsiooniskeem näeb ette kahe annuse manustamise. Esimene annus tehakse ühe aasta vanuses ning teine 13-aastasena.

Kõige sagedasemad reaktsioonid Priorixile on süstekoha punetus ja palavik. Kõrvaltoimetena võib esineda ka allergilisi reaktsioone, löövet, isutust, närvilisust, köha, oksendamist ja kõhulahtisust.

Sarnaselt kõigile vaktsiinidele võib harvadel juhtudel tekkida vaktsiini manustamise järgselt anafülaktiline reaktsioon, mis vajab kiiret esmaabi.

Ägedatest reaktsioonidest võib pärast, või isegi enne ükskõik missugust vaktsineerimist, tekkida psühhogeense reaktsioonina nõelatorkele minestus, eriti noorukitel. Sellega võivad kaasneda mitmed neuroloogilised nähud. Ka varem on publitseeritud erinevates riikides esinenud reaktsioone vaktsiinide manustamisel teatud sihtgruppidele.

Terviseamet koos ravimiametiga jätkavad Valgamaa vaktsineerimisjärgse sündmuse uurimist.