Kiirabiarst: esimesed kaks minutit on määravad

«Jama on selles, et enamasti me suremegi niimoodi, et meie süda läheb virvendama – see on statistiliselt väga suur tõenäosus, eriti äkksurmade puhul – 80 protsenti,» selgitab Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Selle tagajärjel tekibki vereringe seiskumine ja inimene kaotab teadvuse. Elu päästmise seisukohalt muutub siin peamiseks kiire tegutsemine.

«Kui me suudame esimese kahe minuti jooksul anda paugu, siis on elunevus seal kuskil 80 protsendi ringis,» räägib kiirabiarst. Kui kiirabi näiteks jõuab kohale kümnendal minutil, siis sellega on ka inimese tõenäosus äkksurmast välja tulla oluliselt langenud. Äkksurma all mõistetakse siis surma, mis on mitte-eeldatud, suhteliselt hea tervise foonil, kus inimene võiks elada, aga ta sureb ära. Laugametsa sõnul saab ka näiteks 87-aastase vanamemme – kes muidu on aktiivne, käib teatris jne – järsu surma puhul rääkida äkksurmast. Küll aga ei ole vanemaealised ainukesed, keda äkksurm tabada võib.

Põhjuseks ka liigne sportlik pingutus

«Kuna äkksurma üheks valdavaks põhjuseks on äge südamelihase infarkt – kus pooltel juhtudel inimesed surevad ära, pooled jäävad ellu –, siis loomulikult on vanemas eas rohkem lupjumist ja rohkem infarkti, aga südame äkksurm võib tulla ka üle rütmihäire või ka raske sportlik pingutus soodustab südame äkksurma tõenäosust,» kirjeldab kiirabiarst. Erinevate uuringute kohaselt võib südame äkksurma oht suureneda viimasel juhul 2,2 kuni 2,8 korda. «See sport võib olla ka kepikond,» märgib Laugamets, viidates sel aastal aset leidnud juhtumile, kus Eestis sai esimene kepikõndija spordivõistlustel äkksurma.

Südame äkksurma ohu vähendamine on võimalik ja siin tuleb silmas pidada tavapäraseid südameveresoonkonnahaiguste riskitegureid. «On need elustiilist johtuvad, alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, vale toitumine,» loetleb Laugamets, lisades veel sellised kõrged riskifaktorid nagu kõrge vererõhk, kolesterool ja suhkrutõbi. «Sinna keskele tuleks panna veel toimetulek stressiga,» rõhutab kiirabiarst, tähendades, et meestel hakkab äkksurma risk tõusma juba alates 35. eluaastast, naistel 45. eluaastast.

Neile inimestele, kes tunnevad, et neid haaraks olukorras – kus keegi kukub kokku ja kaotab teadvuse –, hirm, et kas nad saavad elustamisega hakkama, kinnitab kiirabiarst, et väga raske on midagi valesti teha või kedagi surnuks elustada. Arst tõdeb, et esimesel minutil ei saa keegi eristada, kas tegemist on minestuse, insuldi või krambihoogudega. «See on see minut, kus me võtame telefoni ja otsime (112 numbrit – toim),» räägib Laugamets, lisades, et äkksurma puhul tavaliselt inimene ei jää pidevalt tõmblema, mistõttu peab sellise olukorra pealtnägija olema valmis elustamisega algust tegema.

Avalikes kohtades elektrišokiaparaadid

Seetõttu propageerib kiirabi ka seda, et võimalikult suures arvus avalikes kohtades – nagu näiteks otsukeskused – oleks vajaduse korral olemas ka AED elektrišokiaparaadid, mis näiteks Ülemiste kaubanduskeskus endale hiljuti muretses. Kiirabi ei eelda nende puhul, et tavainimesed ise oskaks neid kasutada, pigem peaks see olema infolauast kättesaadav ning ootamatu äkksurma puhul oleksid need ikkagi keskuse turvatöötajad ja abipersonal, kes võtaks elustamise ette.

«On selliseid reegleid maailmas, et kui ühel objektil on olnud kolme aasta jooksul kaks äkksurma – oletame, et see on siis mingi kaubanduskeskus –, siis ta peab endale hankima AED, kui tal varem ei olnud,» sõnas Laugamets, viidates Euroopa Taaselustamise Nõukogu ja Ameerika Südamearstide Assotsiatsiooni soovitustele.

Täna on üle-euroopaline südame taaskäivitamise päev, mis tuletab inimestele meelde elementaarseid südame elustamise võtteid. SA Tartu Kiirabi koos Punase Risti vabatahtlikega viis sellel puhul eile õhtul Ülemiste kaubanduskeskuses läbi Eesti seni suurima avaliku elustamiskoolituse, kus ajavahemikus kell 17 kuni 20 näidati viies erinevas punktis keskuse külastajatele, mismoodi südame äkksurma korral saab teist inimest aidata.

Seda saab lähemalt näha ka Postimehe videost.