Kardioloog: meestel kujunevad südamehaigused palju varem kui naistel

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suguhormoonidel on südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel oluline roll
Suguhormoonidel on südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel oluline roll Foto: SCANPIX

Itaalia kardioloogi Giuseppe Rosano sõnul on suguhormoonidel südame-veresoonkonna haigustes oluline roll.

Farmakoloogia ja kardioloogia professor Giuseppe Rosano rääkis Med24’le antud intervjuus, et suguhormoonid mängivad südame-veresoonkonna haiguste puhul tähtsat rolli ning sellest on tingitud suured erinevused meeste ja naiste vahel. 

Üks teie enda uurimisteemasid on suguhormoonide mõju südame-veresoonkonna haigustele. Mille poolest naised ja mehed siin erinevad?

Peamine on see, et meestel ja naistel kujunevad südame-veresoonkonna haigused välja erineval moel – naised on tänu hormoonidele kuni menopausini üsna kaitstud ja siis neil kujunevad südame-veresoonkonna haigused välja kuskil 10-15 aastat pärast menopausi.  

Ka riskifaktorite mõjuulatus on naistel ja meestel erinev. Näiteks kui võtta väga kõrge kolesterooliga kaksikud, kellest üks on mees ja teine naine, siis mehel kujunevad südame-veresoonkonna haigused välja 25.-30. eluaastaks, naisel aga vanuses 40-45. See tähendab, et isegi, kui neid mõjutavad samad riskifaktorid, summutavad naisel hormoonid nende riskifaktorite suhtes tekkiva reaktsiooni.

Kuidas hormoonid seda täpsemalt teevad?

Pärast menopausi on naised senisest enam riskifaktorite mõjuväljas. Menopausi edenedes kipuvad riskifaktorid olema üha agressiivsemad ja väga oluline on seejuures hüpertensioon. Kõrge vererõhuga naistel on märkimisväärselt suurem tulevaste kardiovaskulaarsündmuste risk kui meestel. Hüpertensioon kutsub naistel esile rohkem insulte, samuti soodustab dementsuse teket.

Miks nii?

Sest naistel on enne menopausi madal vererõhk ja siis võib see tõusta 120lt 180ni, nii et see on suur muutus. Veresooned kipuvad siis ahenema ja sellel on omakorda toime aju perfusioonile ja väikeste ajuhemorraagide moodustumisele – see loob võimaluse multiinfarktse dementsuse tekkeks.

Noorte naiste puhul on aga teemaks suukaudsete rasestumisvastaste vahendite toime vererõhule ning rasestumisvastased vahendid ja suitsetamine, sest uuringud on näidanud, et rasestumisvastaseid pille võtvate naiste puhul on insuldi ennetamisel isegi vererõhu mõõtmine oluline. Uute rasestumisvastaste pillide puhul on samas risk väga madal, põhimõtteliselt peaaegu nullilähedane. Oluline on teada, et risk on kõrge neil, kes suitsetavad – isegi mõne sigareti suitsetamine tõstab märkimisväärselt insuldi riski.

Kuidas hormoonid meeste puhul südame-veresoonkonda mõjutavad?

Meeste puhul oleme me 20 aastat maas võrreldes sellega, mida me teame naiste kohta. Varem arvati, et androgeenid on pahad, sest kiilakatel meestel kipub olema rohkem testosterooni, kuid samas on madal testosteroonitase seotud rasvumisega, nii et see on pigem vastupidi. Kardiovaskulaarse riskiga on seotud madal testosteroonitase. Ning kuigi me ei taha seda tunnistada, langeb testosteroonitase alates 32. eluaastast igal aastal ühe protsendi võrra.

Mida arvata testosteroonitaset tõstvatest vahenditest, mida müüakse vabalt internetis?

Nad mõjuvad vaid lühikese aja jooksul. Pikemas perspektiivis ei saavuta nendega palju. Ainus tõeline ravi on testosteroonasendusravi. Kuid probleem on see, et kui teha seda pikaajaliselt, siis see pärsib testosterooni tootmist organismis. Nii et seda ei tohi teha, kui testosteroonitase on normis, sest vastasel juhul surutakse loomulik testosterooni tootmine alla. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles