USAs tehtud uuringust selgus, et rasvakiht keha keskosas suurendab südamehaiguste ja sellesse suremise riski, isegi juhul kui inimene on normkaalus.
See ohtlik õllekõht
11. november 2015, 07:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt määratakse inimese ülekaalulisus kindlaks arvestades kehamassi indeksit, kuid see arvutus ei võta arvesse rasva ja lihaste suhet, kirjutab The New York Times. Vöö- ja puusaümbermõõdu mõõtmine oleks aga täpsem, sest see võtab arvesse ka vistseraalset ehk siseorganite ümber paiknevat rasva. Vastavalt maailma tervise organisatsiooni hinnangule on ülekaalulised mehed, kelle vööümbermõõt on üle 90 cm, ja naised, kelle vööümbermõõt on üle 85 cm.
See, et nö õunakujuline kehakuju suurendab südamehaiguste riski, on teada olnud ka varem. Nüüd aga selgus, et isegi normaalse kehamassiindeksiga, kuid õllekõhuga meestel on 87 protsenti suurem risk haigestuda kui sama kehamassi indeksiga, kuid väiksema vööümbermõõduga mehel. Nö kõhukatel, kuid kehamassi indeksi järgi normaalkaalus naistel on 48 protsenti suurem risk jääda südamehaigustesse.
Uurijad kasutasid ligi 15 000 inimese andmeid, keda jälgiti enam kui 14 aastat. Selle aja jooksul suri 1404 inimest südameveresoonkonna haigustesse. Suurenenud vöökoha risk jäi püsima ka juhtudel, kui uuriti suitsetamist, diabeeti, varasemaid südameprobleeme, lipiidide taset veres, rassi, vaesust ja teisi faktoreid.
Annals of Internal Medicine ajakirjas avaldatud uuringu kohaselt on normaalkaalus ja nö õllekõhuga inimestel suurem suremus kui teistel, kellel on rasv jaotunud ühtlaselt üle keha, kusjuures kaal pole oluline. Võrreldes ülekaalulist meest, kelle vöö- ja puusaümbermõõdu suhe on korras, ja normaalkaalulist, kuid nö kõhukat meest, siis viimasel on kaks korda suurem risk surra südamehaigustesse. See seletab nö ülekaalulisuse paradoksi, kus mõne inimese puhul näib ülekaal kaitsvat südamehaiguste eest. «Normaalkaalust ei piisa, see on hea ainult juhul, kui rasva jaotub kehal ühtlaselt,» rääkis uuringu autor Francisco Lopez-Jimenez Mayo kliinikust.
Tasub teada
Kõige levinum on oma kehakaalu hindamine kehamassiindeksi (KMI) abil. Seda arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. KMI=kg/m2
Normaalkaaluks loetakse täiskasvanutel, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele. Südame-veresoonkonnahaiguste ja paljude teiste haiguste risk tõuseb tugevalt, kui inimese KMI ületab 27. Kui KMI on üle 30, loetakse seda juba rasvumiseks.
Ülekaalu määratlemine KMI järgi pole kõikidel juhtudel alati 100% õige.
Näiteks võivad suure lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast võib rasvumist hinnata ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi.
Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele.