Vaata, kes vajavad kindlasti gripivaktsiini

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripp on raske haigus.
Gripp on raske haigus. Foto: Panther Media/Scanpix

Tartu klikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Kadri Kõivumägi tuletab meelde, et kindlasti vajavad gripi vastu vaktsineerimist kõik üle 65-aastased isikud ja lapseootel naised.

Ehkki gripivaktsiin on näidustatud alates kuuendast elukuust, vajavad Kõivumäe sõnul kaitset eelkõige alla viieaastased lapsed ning kuni 18aastased lapsed, kellel esineb kroonilisi kaasuvaid haigusi, nagu kopsuhaigused, südamehaigused, diabeet ja muid organsüsteemide patoloogiaid, kirjutab Med24.

«Täiskasvanute seas vajavad vaktsineerimist kindlasti kõik üle 65-aastased ning isikud vanuses 18–65, kellel esineb kroonilisi kaasuvaid haiguseid või kes tarvitavad ravimeid, mis vähendavad immuunsüsteemi vastupanuvõimet.»

Oluline riskigrupp on Kõivumäe sõnul ka rasedad, kes vajavad vaktsineerimist igal gripihooajal, sõltumata raseduse trimestrist. «Kindlasti tasub vaktsineerida ka juhul, kui raseduse lõpuni on jäänud vaid paar nädalat – vaktsineerides raseduse lõpus, saab peagi sündiv laps kaasa ema antikehad,» märkis ta.

Arst lisas, et alati tuleb mõelda ka sellele, et vaktsineerides ennast, kaitseme teisi. «See tähendab, et kui olen vaktsineeritud, et vii ma oma rasedale patsiendile, bioloogilist ravi saavale sõbrale, astmat põdevale lapsele või kallile vanavanemale grippi,» selgitas ta. Seejuures tasub pidada silmas, et kaitsvad antikehad tekivad 14 päeva jooksul pärast vaktsiini manustamist.

Kui inimesed kurdavad justkui vaktsiini tõttu haigeks jäämise üle, on see Kõivumäe sõnul pigem kokkusattumus. «Tõenäoliselt vaktsineeriti neid ajal, mil nad olid juba viirusega kokku puutunud, ning haiguse väljendumine oli ajaline kokkulangevus,» ütles ta, lisades, et gripivaktsiin sisaldab surmatud viiruse osi, mis ei ole võimelised inimorganismis paljunema ega haigust põhjustama.

Arst rõhutas, et kuigi punetus, turse, valulikkus ja ka kerge palavik on normaalsed gripivaktsiini kõrvaltoimed, mis on tingitud organismi immuunvastuse tekkest, on oluline inimest selles osas nõustada, et tekkivad sümptomid teda ei ehmataks.

Kõivumägi märkis, et kindlasti tuleks gripi vastu vaktsineerida igal aastal, sest vaktsiini koostis muutub lähtuvalt parasjagu ringlevatest gripitüvedest. «Maailma Terviseorganisatsioonil (WHO) on aastaringselt ülevaade maailmas ringlevatest gripitüvedest ning enamlevinud neist määratakse vaktsiini koostisesse.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles