Eestlased kasutavad antibiootikume liiga kergekäeliselt

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik/Postimees

Eestis kasutatakse antibiootikume sageli külmetushaiguste raviks, kuigi selle tervisehäda vastu need ei aita.

Eestimaalased kasutavad antibiootikume enim neelupõletiku, külmetushaiguste (köha, nohu, kurguvalu), bronhiidi, palaviku, hamba- ja igemepõletiku, puukborrelioosi jm haiguste raviks, selgus terviseameti poolt tellitud värskest uuringust. Tegelikult külmetushaiguste puhul antibiootikumid ei mõju ning sel puhul on näha inimeste eksiarvamust.

Uuringust selgus, et pooled vastanutest on kindlad või enamjaolt kindlad, et antibiootikumid ravivad grippi. «Selles ollakse aga veendunud, et valesti kasutades muutuvad antibiootikumid ebaefektiivseks, aga ei teata, mis täpselt vale on,» rääkis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

82 protsenti küsitletutest väitis, et pole kunagi saanud antibiootikume ilma arstiga kohtumata. Seevastu 11 protsenti on alati saanud, kui on helistanud või e-kirja teel teatanud, et on vajadus antibiootikumite järele. Veidi vähem kasutavad võimalust antibiootikume arstilt saada mehed, vanemad inimesed ja maapiirkondade elanikud. «Vanemaaelised on need, kes kasutavad antibiootikume ilma arsti ettekirjutuseta – nii nagu ise paremaks peavad, mitte nii nagu meile meeldiks,» ütles Saluri.

Valdavalt on eestimaalaste antibiootikumite tarbimine siiski eeskujulik, sest 90 protsenti järgib selles osas alati arsti juhiseid. Seitse protsenti lõpetab aga manustamise kohe, kui enesetunne paraneb. Üks protsent vastanuist kasutab neid ilma arsti ettekirjutuse ja juhisteta, kusjuures üks enimlevinud viis on varasemast korrast üle jäänud ravimi manustamine või näiteks perekonnaliikmele edasiandmine.

Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin tunnistas kitsaskohta ambulatoorses ravis, mille on tekitanud just digimaailma arengud – see on taganud ka antibiootikumi määramise telefoni või e-kirja teel. Nõnda toimib arst pelgalt patsiendi kirjelduse järgi ning tõenäoliselt määrab laia spektriga ravimi, kuigi konkreetsema toimeainega ravim võiks kasulikumgi olla.

Kui aga patsient on siiski arsti vastuvõtule tulnud ning arst teeb otsuse ainult talle peale vaadates, on patsiendil õigus nõuda täpsemat analüüsi, et tuvastada konkreetne haigusetekitaja. «Mida vähem uuringuid tehakse, seda enam kirjutatakse välja laiema spektriga ravimeid,» rääkis Märtin. Rohkem analüüse võimaldab aga ravi palju täpsemalt suunata.

Kui Eestis saab antibiootikume ainult arsti retseptiga, siis Lõuna-Euroopas tullakse rohkem patsiendile vastu – patsient nõuab ise ravimit ning enda kindlustunde mõttes kirjutabki arst välja sellise ravimi, nagu patsient soovib. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius kinnitas, et antibiootikumite tarvitamise põhjal on Euroopas selge trend põhjast lõunasse.

«Mida enam lõuna poole lähme, seda kergekäelisemalt neid välja antakse,» ütles ta. Laiuse sõnul on antibiootikumite tarbimine Eestis 15 aasta jooksul üsna vähe kõikunud ning Eesti arstid kirjutavad neid üsna vastutustundlikult välja. «Võimalikult vähe antibiootikume kasutada pole eesmärk omaette, oluline on pigem see, et õige inimene saaks õigel hetkel õiges annuses ravi, nii nagu arst on määranud ning inimesele vajalik on,» rõhutas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles