Soomes räägivad vanemad oma lastega üha vähem, tagajärjeks pikad järjekorrad logopeedile.
Sõnaahtrad soomlased kasvatavad kõneoskamatuid lapsi
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
24. november 2015, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksperdid usuvad, et soomlastest vanemate suhtlemisnappuse põhjuseks on sotsiaalmeedias veedetud aja kasvamine, kirjutab Yle. Kõneterapeudid ja logopeedid annavad märku pikenevatest järjekordadest laste seas ning üha enam kolmeaastaseid ei oska rääkida üle mõne üksiku sõna.
Lastega töötajate sõnul on ilmselge põhjus selles, et vanemad ei suhtle oma lastega peaaegu üldse ning tihti keelduvad sellest ilma olulise põhjuseta. Lastel seevastu ei saa ilma piisava suhtluseta areneda kõne- ega väljendusoskus.
«Sotsiaalmeedia röövib niigi väärtuslikku aega. Täiskasvanud suhtlevad juba vähem ka omavahel, lastest rääkimata,» leidis kõneterapeut Päivi Huusko.
Soomes saavad vanemad laste kõne arendamiseks spetsialisti nõu väga varases staadiumis. Seda õpetatakse pere- ja emaduskoolides. Terapeudi Eeva-Liisa Ukkoneni hinnangul ei osata õpitut aga iseenda igapäevaellu rakendada.
«Näiteks kui vanem läheb lapsega poodi ja paneb ta kärusse istuma, võiks samal ajal lapsele rääkida, mida plaanitakse osta ja kuidas seda hiljem valmistada, et laps kuuleks erinevaid sõnu ja õpiks neid seostama,» rääkis Ukkonen. «Kuid kui vanem sel ajal niisama oma telefoni näpib või sellega räägib, on väärtuslik võimalus käest lastud,» lisas ta.
«Oluline on igapäevaselt oma tegevustest väikesele lapsele rääkida, koos midagi ette võtta ja kindlasti lapsele raamatuid lugeda,» jätkas Ukkonen ja lisas, et sotsiaalmeedias surfamiseks peaks kasutama seda aega, mil laps magab.
Kõneterapeut püstitas olukorra illustreerimiseks hüpoteesi: «Kui varem ootasime pikisilmi lapse esimest sõna, siis kas tõesti ootame nüüd tema esimesi edusamme nutiseadmetega?»