Klatš ja teiste tagarääkimine paneb inimesi end paremini tundma.
Tõestatud: miks meile klatš nii väga meeldib?
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
26. november 2015, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid katse 17 vabatahtlikuga, kelle ajutööd ja reaktsioone mõõdeti samal ajal, kui nad kuulasid kuulujutte, kirjutab Medical Daily. Kuulujuttude teemad olid nii positiivsed kui negatiivsed ning käisid nende enda, nende sõprade ja kuulsate inimeste kohta.
Pärast igat kuulujutu episoodi küsiti katsealustelt, kuidas nad end tundsid. Ootuspäraselt vastasid nad, et meeldivaim oli kuulda positiivseid jutte iseenda kohta ja negatiivset või kompromiteerivat juttu teiste inimeste kohta.
Kuigi katsealused väitsid, et neil polnud vahet, kelle kohta negatiivset juttu kuulata, näitas nende aju monitoorimine midagi muud.
Uuringus osalejate ajutöö oli «mõõdukalt tugev», kui neile räägiti kuulujutte kuulsate inimeste kohta, samas kui oma sõprade kohta käivat klatši kuulates töötas aju veidi rahulikumalt.
Eraldi hinnati ajupiirkonda, mis tegeleb enesekontrolli hoidmisega ning kuulsuste klatši kuulates töötas see eriti intensiivselt, mis viitab asjaolule, et katsealused püüdsid jätta muljet, et tegelikult ei lähe see jutt neile korda. Kuuldes tuntud inimeste ebaõnnestumistest, aktiveerus ka naudinguga seostuv ajupiirkond.
Seega tagarääkimine pakub inimestele ka tõelist naudingut. Teadlaste sõnul pakub teiste nurjumiste kohta kuulmine inimestele võimalust enda igapäevarutiinist välja murda ja end veidi vähem õnnetuna tunda.
Meediapsühholoogia teadur dr Stuart Fischeri hinnangul pole see tingimata ebatervislik käitumine ning ta lisas, et inimeste jaoks, kellel puuduvad muud sotsiaalsed oskused, võib tabloididest loetu olla viis teiste inimestega juttu alustada ja arendada.