Tartu Ülikooli professor Tanel Tensoni sõnul jõuavad inimesteni läbi lihatööstuse, farmiloomade ravimite kaudu, aga neid tarbivad enda teadmata ka taimetoitlased.
Professor: antibiootikumid jõuavad meieni läbi toidu
3. detsember 2015, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi lihatööstuse, farmiloomade ravimite kaudu, aga ka lemmikloomadega, koerte-kassidega, kellega oleme tihedas kontaktis,» selgitas Pealinnale Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson. Ta lisas, et ka taimetoitlased pole passiivsest antibiootikumide võtmisest priid, kuna ravimid jõuavad farmidest toodava sõnnikuväetisega ka köögiviljadeni.
«Lõpuks jõuavad antibiootikumid ka reovette. Meie reoveesüsteemid ei ole kohandatud selleks, et eraldada veest ravimijääke, nentis professor Tenson. Ta pakkus välja, et ehk peaksime riigi tasemel oma reoveepuhastussüsteemi üle vaatama ja selle ka ravimijääkide puhul efektiivsemaks muutma.
Esmapilgul on Eesti antibiootikumide tarvitamises Euroopa Liidu riikidest tagasihoidlikumate seas, asudes inimmeditsiinis antibiootikumide kasutamises uhkel eelviimasel kohal. «Meditsiinis on probleemiks pigem Lõuna-Euroopa riigid, nagu Prantsusmaa ja Kreeka,» osutas professor Tenson.
Ka loomakasvatuses jääme esmapilgul ravimikoguste poolest keskmiste hulka. «Ajas muutuseid vaadates on olukord aga selgelt murettekitav, eriti murelikuks teevad teatud antibiootikumide grupid, mille kasutamine on veterinaarias väga kiirelt tõusnud,» nentis professor Tenson.
Erilist muret tekitab nii Eesti, kui kogu maailma teadlastele soolekepike Escherichia coli ehk e. coli, mille levikut uuriti projekti raames siinsetes meditsiiniasutustes aga ka seafarmides.
Teadlaste uurimustööst selgus, et kuigi tavapopulatsioonis esineb e.coli bakterit vaid kuuel protsendil, kes haiglatesse sattudes teistest patsientidest ka alati isoleeritakse, siis seafarmide töötajate hulgas oli kahjuliku bakteri kandjaid tervelt 27 protsenti. «Selgelt on näha leviku teed, et loomadega kontaktis olles võivad nad levida töötajatele ja nende peredele,» nentis professor. «Kuna maailmas nii palju kasutatakse antibiootikume on e. coli vastu tõhus ainult üks antibiootikum, mille kohta tuli ka hiljuti uudis Hiinast, et ka sellele on leitud juba resistentsuse geen,» nentis professor. Ta lisas, et see on meditsiinimaailmas hetkel üks suurimaid probleeme.
Antibiootikumide resistentsusega võitlemiseks kavatsevad Tartu Ülikooli teadlased jätkata koostööd meditsiiniasutuste aga ka toiduainetööstusega, et kaardistada antibiootikumide kasutamist. Plaanitakse ka ühtlustada andmed veterinaar- ja inimmeditsiini andmebaasides.