Psühholoog: laste karistamisest ei ole kasu

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karistamise asemel tasuks proovida lapsega suhelda.
Karistamise asemel tasuks proovida lapsega suhelda. Foto: SCANPIX

Hollandi töö- ja keskkonnapsühholoog Peer van der Helmi hinnangul on teadusuuringud näidanud, et lapsed õpivad rohkem preemiast kui karistusest.

Tema sõnul saavad kasvatustöös positiivseid tulemusi need organisatsioonid, mille peamine eesmärk on ravi, tõdes Helm täna Kaagveres toimuval hariduskonverentsil «Väljakutsuv käitumine kui väljakutse», teatas Maarjamaa hariduskolleegium.

«Kui asutus on karistava loomuga, on tulemused negatiivsed,» rääkis Helm. Nii organisatsioonis kui ka perekonnas on tema hinnangul peamine avatud kliima ja suhtumine, sest mida vähem ollakse üksteisega kontaktis, seda mida suurem on sund, seda väiksem on efektiivsus.

«Muidugi, kui keegi käitub halvasti, ei pea teda tingimata kallistama – tegudel peavad olema alati tagajärjed, kuid tagajärjed ei tohi last alandada,» tõdes Hollandi töö- ja keskkonnapsühholoog. Kui elukeskkonnas on avatud kliima ja hea kontakt, aktsepteerivad oma käitumise tagajärgi nii lapsed kui täiskasvanud. «Oluline on, et teo tagajärgi seletataks põhjalikult,» rääkis ta.

Helmi sõnul tuleb ka mittemotiveeritud ning agressiivset laste õiglaselt kohelda. Kõige olulisem on tema sõnul inimlik kontakt ning selles on võtmesõna «normaalsus». Ta tõi näite, et kui neilt lastelt küsida, kelleks nad tahavad saada, ütlevad nad, et tahavad saada selliseks nagu kõik teised. «Meie ülesanne on nad normaliseerida».

Olles uurinud kinnipidamisasutuste sisekliimat, tõdes Hollandi töö- ja keskkonnapsühholoog, et sisekliimast sõltub ka turvalisus. Enda sõnul on ta käinud Eestis nii Harku kui ka Viru vanglas. Harkus on väga palju naisi väikesel alal. Viru vangla on moodne ja ilus.

«Üllatav oli see, et Harkus, kus oli palju puudusi, oli suurepärane sisekliima – palju kontakti. Virus, vastupidi, on suletud kliima, kontakt vangide ja valvurite vahel peaaegu puudub,» rääkis Helm. Ta lisas, et peagi hakatakse tööle, et parandada ka Viru vangla sisekliimat.

Kaagvere ruume pidas ta väga ilusateks ning leidis uuringute põhjal, et sealne sisekliima on väga hea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles