Kui täiskasvanutele on maakondades tagatud sisehaiguste tervishoiuteenus nii ambulatoorse, statsionaarse kui päevaravina, siis haigekassa kava kohaselt jäävad lapsed lastearstide seltsi hinnangul kodulähedasest üldpediaatrilisest abist ilma.
Lastearstid: haigekassa kava seab lapsed ebavõrdsesse olukorda
8. detsember 2015, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Lastearstide Seltsi president Liis Toome teatas oma kirjas sotsiaalministeeriumile ja haigekassale, et avalikkusele on esitatud haigekassa eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse kava, mis näeb ette eriarstiabi koondamist lähitulevikus regionaal- ja keskhaiglatesse, kirjutab Med24.
Kava alusel jäävad maakonnahaiglatesse kaheksa eriala, mille seas ei ole pediaatriat ehk lastehaigusi käsitlevat arstiteaduse haru. Üldhaiglatesse peaksid kava järgi alles jääma sisehaigused (ambulatoorne, statsionaarne ja päevaravi), üldkirurgia (ambulatoorne, statsionaarne ja päevaravi), kõrva-, nina- ja kurguarst (ambulatoorne ja päevaravi), silmaarst (ambulatoorne ravi), sünnitusabi ja günekoloogia (ambulatoorne ja päevaravi), psühhiaatria (ambulatoorne ravi), nahahaigused (ambulatoorne ravi) ja taastusravi (ambulatoorne ravi) erialad.
Toome selgitas, et pediaatriline tervishoiuteenus hõlmab kolme tasandit. Esmatasandi teenust pakub Eestis peremeditsiin. Teine tasand hõlmab üldpediaatrilist teenust koduläheduse printsiibil nii üld-, kesk- kui piirkondlikes haiglates statsionaarse, ambulatoorse ja/või päevaravina. Kolmas tasand on pediaatria kõrvalerialade (nt laste allergoloogia ja pulmonoloogia) tervishoiuteenus Eesti kahes piirkondlikus lastehaiglas.
Lastearstide seltsi kindel seisukoht on tagada igas maakonnas üldpediaatriline ambulatoorne abi ning üldhaiglates pediaatriliste voodite olemasolu, mis kindlustavad üldpediaatrilise ehk teisese tasandi pediaatrilise abi võrdväärse kättesaadavuse lastele Eestis sõltumata nende elukohast.
«Enamik lapseea haigustest on lahendatavad esmasel tasandil perearstide või teisel tasandil üldpediaatri poolt ning ei vaja pediaatria kõrvalerialadel töötavate kolmanda etapi lastearstide konsultatsiooni,» ütles Toome. Tema hinnangul suundub haigekassa eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse kavaga üldpediaatrilise abi osutamine teiselt tasandilt kolmandale ehk juba kõrvalerialaga lastearstidele, mis on kitsast eriala omavate lastearstide ressursi raiskamine.
Toome sõnul on sel juhul kannatajaks pered ja lapsed, kes peavad lastearsti konsultatsiooni saamiseks sõitma pediaatrilist teenust koondavasse nelja haiglasse või on sunnitud olema üldhaiglas potentsiaalselt ravitava haigusseisundi tõttu haiglaravil perest ja kodust kaugel. «Samuti halveneb spetsiifilist abi vajavate laste juurdepääs kitsa eriala arsti juurde,» lisas ta.
Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda meditsiiniuudiste portaalist Med24.