Järgmise aasta teises pooles alustab haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu rahastamist, mis on suunatud 60-69-aastastele ravikindlustatud inimestele. Varakult avastatud vähieelne seisund võimaldub haigust vältida või ravida oluliselt paremate tulemustega.
«Pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine on ühiskonnas kasvav trend ja seetõttu peab haigekassa väga oluliseks nii inimeste tervise seisukohast kui ka ravikindlustuse ressursside säästmiseks panustada vähktõve varajasele avastamisele ning inimeste teadlikkuse tõstmisele skriiningprogrammides osalemise olulisusest,» rääkis Haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen.
Tema sõnul ei piisa tõenduspõhise skriiningprogrammide käivitamisel ainult võimaluste loomisest, vaid oluline on järjepidevalt tegutseda selle nimel, et uuringu sihtrühma osalus oleks piisav ning seetõttu plaanitakse inimeste kaasamiseks teha tõsist tööd.
Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen ütles, et iga päev langetati otsuseid ja tehti valikuid. «Samamoodi toimub see ka meie tervisekäitumises, kus saades kutse sõeluuringule otsustab iga inimene ise, kas osaleda selles või mitte,» sõnas ta.
«Perearstid kutsuvad üles kindlasti uuringutes osalema ning teeme omalt poolt kõik selleks, et patsiente nõustada. Oma igapäevases arstitöös näen selgelt, kui oluline on ennetus ja sõeluuring on üks viis avastada võimalik haigus varem ning seda edukamalt ravida,» sõnas dr Ingerainen.
Haigekassa on kahte naistele suunatud tõenduspõhist skriiningprogrammi rahastanud juba enam kui kümmekond aastat. Järgmisest aastast alustatakse jämesoolevähi sõeluuringuga, mis on Eestis esimene kaheosaline sõeluuring, kus perearstisüsteemil on juhtiv roll. «Meie esmatasandi meditsiin on hästi arenenud perearstid ning nende juures töötavad pereõed on tublid, mistõttu on jämesoolevähi sõeluuring planeeritud perearstide keskselt käivitada,» lisas Mathiesen.
Jämesoolevähi sõeluuringu kutse saab sihtrühma kuuluv inimene oma rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Kutses on ka selgitus sõeluuringus osalemise kohta. Uuringus osalemiseks on vaja külastada oma perearsti. Perearstilt või –õelt saab inimene peitvere analüüsi tegemiseks testi, kasutusjuhendi ning ümbriku analüüsi saatmiseks. Testi teeb inimene ise kodus ja saadab seejärel laborisse. Analüüsi saatmise postikulu on eelmakstud, inimesele sellega kulutusi ei kaasne.
Kui testi tulemused on korras, siis saadetakse inimesele selle kohta teade ja ta saab uue kutse jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks kahe aasta pärast. Kui aga laboris leitakse analüüsist peitverd, siis on vajalik edasine uuring. Selle kohta saadetakse inimesele koju teavitus ja kogu info edasise toimimise kohta. Inimene saab igas etapis küsimuste korral saab pöörduda nõustumiseks oma perearstikeskusse.
Sõeluuringu alguseni on jäänud pool aastat. Vajalikud täiendused tervishoiuteenuste loetellu on tehtud ja inimeste kutsumist alustatakse 2016 II poolaastal. Tõenduspõhine sihtrühm 60-69a mehed ja naised, esimesel aastal on uuringusse kaasatud 1956a sündinud, igal järgneval aastal lisatakse sihtrühma üks vanuserühm. Täismahus käivitub uuring 2020. aastal, mille osalemise intervall on kaks aastat.
Jämesoolevähk on aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga ning selle algfaasis tekkivate healoomuliste kasvajate varane avastamine võimaldab ära hoida jämesoolevähi tekke. Haigestumine ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised, peitvereteste ja koloskoopiat kasutavad sõeluuringud.
Pahaloomuliste kasvajate valdkonnaga seonduv on haigekassa arengukavas olulisel kohal. Samuti on olulised ennetus ja tõenduspõhised sõeluuringud, et varakult avastada ja tõhusalt ohjata pahaloomulisi kasvajaid. Sellega seoses toetab haigekassa tervishoius ravikvaliteedi standardite seadmist ja mõõtmiste arendamist, mille tõttu püütakse järjekindlalt tõsta inimeste teadlikkust.
Haigekassa ja perearstid panevad südamele, et oma lähedaste ja iseenda tervisest tuleb hoolida. Saades sõeluuringu kutse, tuleb selles kindlasti osaleda, kuna varakult avastatud vähki ja vähieelseid seisundeid on võimalik ravida.