Terviseküsimused, mida kõige sagedamini küsiti dr Google käest

Ajakiri Time andis hiljuti vastuse tervist puudutavatele küsimustele, mis on Google’i uudistelabori andmetoimetaja Simon Rogersi sõnul kõige põletavamad.

1. Kas bronhiit on nakkav?

Äge bronhiit on rindkere külmetus, mille põhjuseks on  bronhide ärritus ja limaskesta põletik, millega kaasneb köha. Kuna see  võib, kuid ei pruugi olla põhjustatud bakteriaalsest nakkusest, siis on sellele küsimusele keeruline vastata.

«Enamasti ei ole bakteriaalne bronhiit ja hingamisteede põletik iseenesest nakkavad, » ütleb Yale’i Ülikooli ennetavate uuringute keskuse direktor David L. Katz. «Kuid sageli kutsub bronhiidi esile ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus – mida sageli kutsutakse külmetuseks – ja see on loomulikult nakkav.»

Teisisõnu peaks patsiendid suhtuma ägedasse bronhiiti pigem kui haiguse sümptomisse, mitte kui eraldi haigusesse. «Tavaliselt on bronhiit ülemiste hingamisteede nakkuse komplikatsioon,» selgitab dr Katz.  «See haigus on tavaliselt viiruslik ja nakkav, kuid selle põhjustatud bronhiit ei ole nakkuslik. Seega on vastus pigem ei.»

Lisaks ägedale bronhiidile põeb rohkem kui 12 miljonit ameeriklast kroonilist bronhiiti, mis kuulub krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste hulka. Seda haigus, mida põhjustab tavaliselt suitsetamine, ei ole nakkav.

2. Kas kopsupõletik on nakkav?

«Vastus sellele küsimusele on pigem jah,» ütleb dr Katz, selgitades, et kopsupõletikku – haigust, mis põhjustab kopsude alveoolide täitumise vedelikuga – põhjustavad bakterid. Kui puutute kokku kellegagi, kes põeb bakteriaalset kopsupõletikku, siis on võimalik, et bakterid kanduvad teile üle, kuigi see ei tähenda tingimata, et haigestute kopsupõletikku. On olemas ka kopsupõletiku tüüpe, mis on pigem viiruslikud kui bakteriaalsed, ja need viirused nakkavad rohkem.

Üldiselt ei levi kopsupõletik dr Katzi sõnul siiski nii kergesti kui ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus. Lisaks lõppeb nakkusoht, kui lõppeb köhimine. Tavaliselt toimub see peagi pärast sobivate antibiootikumide kasutuselevõtmist.

3. Kui palju vett peaksin ma jooma?

2015. aasta hitiks olid trendikad veesarnased joogid nagu kookose-, vahtra- ja kaktusevesi. Mis puutub terveks jäämisesse ja organismi piisavasse varustamisse veega, siis ei ole miski parem kui hästi tuntud klaasitäis H2O-d. Kuid kui palju vett vajame me tegelikult päevas?

New Yorgi linna toitumiskonsultant ja raamatu «Väikese muutuse dieet» autor Keri Gansi sõnul on neil, kes on harjunud arvutama naeltes ja untsides, kõige lihtsam võtta aluseks oma kaal naeltes (1 nael on ligikaudu 0,45 kg) ja jagada see kahega. Sel teel saadud arv on päevas vajalik vee kogus untsides (1 unts on ligikaudu 0,029 liitrit). Teine oluline asi, mida meeles pidada, on Gansi sõnul see, et vee joomine ei ole ainus viis veevajaduse katmiseks. Selleks sobivad ja juur- ja puuviljad ning magustamata joogid.

4. Kui palju kaloreid peaksin sööma?

Kahjuks ei ole sellele küsimusele kõigile sobivat vastust. «Toitainete vajadus sõltub vanusest, pikkusest, kaalust, kehalisest aktiivsusest, tervislikust seisust ja selles, kas olete rase ja kas toidate rinnaga last,» väidab ettevõtte Healthy Grocery Girl asutaja ja tegevdirektor Megan Roosevelt. Selleks, et arvutada välja täpne päevane kalorite vajadus, tuleks tema sõnul konsulteerida toitumiskonsultandiga.

Gans on temaga nõus: «Ausalt öeldes ei soovita ma kunagi patsientidel kalorite arvu vähendada. Soovitan neil hoopis keskenduda tasakaalustatud toitumisele, mis tähendab muu hulgas toitaineterikast toitu ja söödava toidu koguse kontrollimist.»

5. Mis on luupus?

Süsteemne erütematoosne luupus on krooniline autoimmuunhaigus, mida põeb üle 1,5 miljoni ameeriklase. Olenevalt haiguse raskusele, võib see mõjutada nahka, neere, liigeseid, südant, närvisüsteemi ja vereliblesid. Luupust on väga keeruline diagnoosida ja seda aetakse sageli segamini reumaatilise artriidiga. Üheks põhjuseks on, et erinevatel patsientidel on väga erinevad sümptomid, mille hulka võivad kuulud peavalu, väsimus, liigesevalu, palavik ja lööbed.

6. Kui kaua olen juba rase olnud?

New Yorgis asuva Icahni Meditsiinikooli professori Joshua U. Kleini sõnul lähtuti enne vereproove ja ultraheliuuringuid raseduse pikkuse kindlaksmääramisel algelisemast teabest – eelkõige sellest, kui suur on naise kõht ja millal oli viimane menstruatsioon. Kleini sõnul on need üsna ebatäpsed indikaatorid. Kui naise menstruaaltsükkel on regulaarne, siis on viimase menstruatsiooni aeg üsna usaldusväärne näitaja, kuid ebaregulaarse menstruatsiooniga naiste puhul seda näitajat kasutada ei saa.

Õnneks on arstidel tänapäeval täpsemad meetodid raseduse pikkuse määramiseks. Dr Kleini sõnul on peamine tänapäeval kasutatav vahend ultraheli. Raseduse esimese kuue nädala jooksul on võimalik teha ka vereproov rasedusega seotud hormoonide taseme mõõtmiseks.

Igal juhul on oluline teada rasestumise aega, sest muidu võib arst sünnituse aja valesti määrata ja kui olete selle arvutuse järgi sünnitamisega hiljaks jäänud, siis võib arst ekslikust teabest lähtudes sünnituse liiga vara esile kutsuda.

7. Millal toimub ovulatsioon?

Viljakas eas naiste ovulatsioon toimub siis, kui munarakk vabaneb munasarjast munajuhasse, kus selle saab viljastada seemnerakk. Regulaarse menstruaaltsükliga naistel on kõige lihtsam ovulatsioonil silm peal hoida menstruatsiooni aegu jälgides. Kui teil on kord kuus menstruatsioon, siis toimub ka ovulatsioon kord kuus. Menstruatsioonitsükli pikkus on keskmiselt 25–35 päeva, kuid vahel võib menstruatsioon toimuda ka ainult kord kahe kuu jooksul. Sel juhul toimub ka ovulatsioon kord kahe kuu jooksul.

8. Mis on gluteen?

Gluteen on proteiin, mida leidub nisus, odras ja rukkis. Huvi gluteenivaba dieedi vastu kasvas jätkuvalt 2015. aasta. Kui Teil on tsöliaakia või gluteenitalumatus, siis on gluteeni sisaldavate toiduainete välja jätmine menüüst väga oluline, sest see kahjustab sisikonda ja kutsub esile teisi terviseprobleeme. Kuid ekspertide sõnul ei ole enamikul inimestel gluteeni menüüst välja jätta tarvis. Peale selle on ka palju põhjusi täisteratoodete tarbimiseks, mis võivad soodustada seedimist ja aidata kontrollida kaalu, kolestorooli taset ja vererõhku.

9. Kui kaua kestab külmetus?

Kui kannatata hooajalise külmetushaiguse all, siis suudate mõelda üksnes terveks saamisele. Millal saate loodetavasti jälle terveks? Erinevate haiguste kestus on erinev, kuid tavaliselt kestab külmetushaigus dr Katzi sõnul seitse kuni kümme päeva.  Kui ootate külmetuse möödumist, siis vältige selle hullemaks muutumist, juues palju vedelikku, pestes sageli käsi ja tarbides D-vitamiini rikast sööki ja jooki nagu apelsinimahl ja jogurt.