Eesti inimesed kasutavad patsientide vaba liikumise võimalust vaid umbes sajal korral aastas, sest Eesti ja teiste riikide raviteenuste hinnavahe tuleb ise kinni maksta.
Põhjus, miks eestlased ei kipu teistesse ELi riikidesse ravile
4. jaanuar 2016, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aastast käivitus Euroopa Liidus patsientide vaba liikumise süsteem, mille järgi saab inimene ise vabatahtlikult minna teise Euroopa Liidu riiki arsti juurde, kirjutab ERR.
Haigekassa isikupõhiste ja välisravi taotluste talituse juht Miret Tuur ütles ERRi raadiouudistele, et Eesti inimesed seda võimalust eriti usinalt ei kasuta ning selliseid juhtumeid on aastas vaid sadakond.
«Esimene põhjus ongi see, et meil on Eestis niivõrd hea arstiabi, et inimene ei näe vajadust minna teise riiki,» selgitas Tuur. Ta tõdes, et takistuseks võib olla ka asjaolu, et teistes riikides on tervishoiuteenuste hinnad kõrgemad kui Eestis.
Kõige enam kasutavad eestlased välismaist raviteenust kasvajate, ortopeediliste haiguste ja silmahaiguste konsultatsioonideks.