Riik arendab kogukondlikku erihoolekannet

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik lubab, et ei jäta perekonna hoole all elavaid erivajadustega täiskasvanuid üksi.
Riik lubab, et ei jäta perekonna hoole all elavaid erivajadustega täiskasvanuid üksi. Foto: Mel Evans/AP/Scanpix

Sotsiaalministeerium hakkab analüüsima kogukondliku erihoolekande arendamise ideid, mille oluliseks eesmärgiks on toetada täiskasvanud erivajadustega inimesi, kes elavad perekonna hoole all.

Eelmise nädala lõpus sotsiaalministeeriumis toimunud arutelul Eesti Hooldajate Liidu esindajatega leiti, et kõik praeguseks Eesti eri piirkondades tekkinud kogukondlikud algatused tuleb ükshaaval läbi arutada, teatas sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi sõnul peab erihoolekandeteenuse arendamine senisest enam liikuma kogukonnateenuste ja algatuste suunas, mille eest seisavad puuetega inimestega tegelevad ühingud.

«Me käime iga projekti individuaalselt läbi, et erinevate algatuste perspektiivid oleksid võimalikult varakult selged. Otsused, kuidas me praegu erihoolekandesse investeerime, peavad meid teenima kümneid aastaid,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.  «Meil on vaja tulemust, kus luuakse teenuse- ja elukohad, mida reaalselt vajatakse ja kus erivajadustega inimestel oleks võimalikult hea elada.» 

Eesti Hooldajate Liidu juhi Tiina Kangro sõnul soovivad kogukondlike algatusrühmade esindajad, et riik hakkaks senisest enam märkama neid täisikka jõudnud puuetega inimesi, kes elavad perekondade hoole all. «Lisaks praegustele teenustele on vaja erinevaid lahendusi uutele sihtgruppidele ning peredest tulevatele erihoolt vajavatele inimestele tuleb luua juurde teenusekohti. On mõistlik toetada eraalgatust, sest nii saab riik sotsiaalsüsteemi arendamiseks juurde lisaressurssi, sealhulgas pühendunud tegijaid,» sõnas Kangro. «Ministeerium näitas täna valmisolekut teemaga tõsiselt tegeleda. Loodame, et see valmisolek kestab.»

Varem on omastehooldajate esindajad avaldanud kriitikat nõude kohta, et  teenuskohti saab rajada vaid alates 300 elanikuga asulatesse ning et ööpäevaringse hooldega teenusekohti juurde luua ei saa. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul käsitletakse projekte individuaalselt lähtuvalt nende teenustest ning vajadusel tuleb leida võimalus paindlikkuseks. «Samas peame lisaks teenuskohtade rajamisele pidama silmas ka seda, et loodavate kohtade ülalpidamine oleks ka pikemas perspektiivis võimalik – kas selles piirkonnas on võimalik leida näiteks tööjõudu ja kas see on kergesti ligipääsetav,» sõnas Tsahkna.

2020. aastaks on Euroopa Regionaalarengu Fondi toel plaanis reorganiseerida 1200 olemasolevat erihooldekodu ning luua täiendavalt vähemalt 200 kohta, kus erihoolet vajavatel inimestel on võimalik kogukondades elada. Eelarvevahendeid on selleks 56 miljonit eurot, millest 47,6 miljonit eurot on fondi rahastus, 6,1 miljonit riigi rahastus ja 2,3 miljonit teenuseosutaja kaasfinantseering.

Reorganiseerimise esimesel perioodil aastatel 2007–2013 investeeriti erihooldekodude ümberkujundamisse kokku 29 miljonit eurot, millest 22 miljonit tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), 4 miljonit sotsiaalministeeriumilt ja 3 miljonit AS Hoolekandeteenustelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles